Parim elu algab!

12 osa

Ma väga vabandan et ma enam ei kirjuta,ma ei ole jõudnud ja mul polnud ka wattpadi. Aga head lugemist!

....selle sees oli üks pisike ja armas valget värvi kutsikas ja kui ma seda nägin olin ma üli õnnelik kuna olen tahtnud endale alati koera. Kutsikas vaatas üliarmsalt otsa ja ma kohe ei suutnud vastupanna ja võtsin ta endale sülle ja tegin talle musi. Naill vaatas küll seda kutsikat kadestavalt aga ma ei pand seda tähele kuna olin üli rõõmus. Ma panin kutsika maha et ta uudistaks natuke tema uut kodu.

Võtsin Niallilt kasti ja panin selle maha ja kallistasin teda. Niall ütles: "Nii tore kallis et sulle meeldib see kink!" Ma veel vastasin: "Loomulikkult kallis!" Aga siis käis "plärts" ja vaatame maha,kutsikas oli kasti endale peale tõmmand. Me hakkasime naerma ja siis hakkas Soffi nutma.

"Nii nüüd ärkas Soffi ka ülesse,lähen talle järgi!"

"Muidugi Nele! Kell on juba kümme läbi ka."

Mina juba tulin Soffiga tema toast ja Niall lausus: "Nele,aga kus su vanemad on?"

"Nad läksid linna uudistama ja šoppama!"

"Aa olgu! Kuule ma pean minema poistega proovi, me lähme järgmime nädal tuurile."

"Lähete või? Kauaks siis?"

"Kusgil kolmeks päevaks. Aga tsauki!

"Okei tsauu!"

Mina ja Soffi jäime kahekesi. Siis kukkub lille pott ja märkan et ju kutsikas on ka meiega. Oma mõttetes "oh jah,unustasin juba et meil on üks perekonna liige juures." Samal ajal kui ma koristasin seda mida kutsikas maha ajas ja ma vaatasin selja taha ja nägin et Soffi ja kutsikas mängisid koos. Koristasin edasi ja mis ma kuulen?!?! Soffi ütleb "Tuksiii! Tuksii!" Ja ma hakkasin mõtlema et koer on poiss ja see sobib ju ka sellele valgele koerale.

1 tunni pärast

Mina ja Soffi vaatasime telekat ja me paitasime ka samal ajal Tuksit. Siis tulid mu vanemad. Võtsid jalast ära ja hüüdsid "Tere Nele,tere Soffia Elisabet!" Tulid koridorist ära ja me ütlesime vastu "tere" ja nad ehmusid kui nägid kutsikat!

"Mis peletis see veel on!" ütles ema suhteliselt vihasena.

Mina ütlesin vastu: "Tema on nüüdsest meie pereliige ja sina ei ütle enam minu kodus kas mul võib olla koer või mitte!"

"Ma usun et Niall ei kiida ka seda heaks!" ütles ema vihaselt.

"Kallis ema, tema selle koera kinkisgi!" ja naersin ta üle.

Muidugi Soffi hakkas jälle kordama:"Tuksi! Tuksi! Tuksiiiiii!"

Ema vihastas ja jooksis sinna tuppa kus ta praegu ööbis. Isale küll meeldis see armas valge koer ja istus Soffi kõrvale ja paitas ka koera.

Okeiii,ma ei jõua rohkem praegu. Aga loodan et meeldis. Comment kas oli hea ja kuidas üldse tundus see osa. Ja palun pane ka vote. ☺