Võitmatu tüdruk

4 - Lahkumine

Nathan lõi ukse lahti suure hooga. Ta sõbrad sisenesid ning said kohe aru milles asi. Kristo kaitses Biankat. Suurest toast tuli vaenlasele abiväge. Mind kinni hoidnud mees sai aru et võitu ei tule ning põgenes. Nathan nägi ja peatas ta kuid ta ei osanud arvatagi et mehel relv on. Suur pauk pani mind tarduma. Vaatasin Nathanit kes langes maha. Veri jooksis mööda põrandat.

Jooksin Nathani juurde ning hoidsin teda paludes mõtteis et ta vastu peaks. Ma ei tea kui kaua ma seal olin kuid tundsin Kristo käsi mis mind eemale tõmbasid. Arstid tulid Nathani juurde valmis teda kanderaamile tõstma kui äkki üks arstidest ütles: " Me kaotame ta."

Surusin käe suule et vaigistada nuttu. 

"Seda ei tohi juhtuda" ütlesin 

"Rahune, kõik saab korda" rahustas mind Kristo.

"Kus mu isa üldse on?" küsisin 

"Teda pole siin. Poisid vaatasid kogu maja üle." ütles Kristo ikka veel mind hoides. Vaatasin Biankat kes seisis tuimalt ning vaatas Nathanit.

"Tänan teid. Te riskisite minu pärast oma eluga."

"Ära mõtle selle peale. Nathan on tugev ja tuleb sellest välja."

"Ma ei saa aru. Kõik läheb valesti just siis kui kõik on hästi. Minu pärast võitleb ta oma eluga. Ma ei suuda elada ilma temata kuid kui ma kogu aeg tema elu ohtu sean siis pole mul muud võimalust." seletasin pisarais.

"Rahune. Kas saad hakkama? Ma lähen viin Bianka koju."

"Jah, ta on kindlasti šokkis."

Isa tuli just siis kui Nathanit hakati haiglasse viima. Ma kallistasin teda ning hakkasin kallistuses nutma kuna ei suutnud enam tugev olla. Haiglast saime teada et Nathan langes koomasse. Arstid ei saanud tema heaks enam midagi teha. Kas ta ärkab või mitte on tema enda teha. Nädalaid ma istusin haiglas ning nutsin voodi kõrval. 

Kolmandal nädalal tuli Nathani isa haiglasse kes sai hiljuti teada poja seisundist. Ta vaatas mind, ning tuli ja kallistas, sosistades lohutus sõnu.

Kuna Nathani emale ja õele ei meeldinud minu seal olek, läksin ma minema. Kodus teatas isa meie lahkumisest. Ma pidin sellega nõustuma kuna olen kõigile ohuks. Need kes minuga suhtlevad kannatavad ja ma ei taha seda. Ma lahkun. Igaveseks.

Nathan,

Mul on väga kahju kõige pärast. Sinuga tutvumine oli kõige parem moment mu elus. Sa tõid mu ellu armastuse, mille olemas olu olin ma unustanud. Ma tahan näha hetke millal sa ärkad ja kuulda su rahustavat häält taas. Pean aga tõdema et see pole võimalik. Ma olen otsustanud lahkuda. Mitte enda vaid kõigi teiste pärast. Nad kannatavad. Ma ei suuda enam seda vaadata. Sinu keha maas lebamas nii elutu oli mu elu kõige õudsam kogemus. Ma tahan et sa oleksid õnnelik. Ilma minuta.

                                                                                                                             Armastusega,

                                                                                                                                              Ariana.

Selle kirja kirjutamine oli kõige valusam sest see tähendas et ma jätan ta. Jätan oma armastuse maha. Oma südame maha. Bianka tuli mind ära saatma või oleks õigem öelda paluma, et ma ei lahkuks. Ta oli nii kindel et me saame sellest üle kuid mina polnud.

"Bianka, sa oled parim sõbranna üldse ja selle pärast saadan ma sulle oma uue skype ja numbri."

"Miks sa uue skype teed?"

"Et Nathan minuga ühendust ei saa" ütlesin ning Bianka nägu muutus.

"Ariana sa ei saa aru. Sinu lahkumine tapab ta, kui ta ärkab. Sa võiksid jätta talle midagi mis annab jõudu. Enda numbri näiteks."

"Ma ei saa. Sa lihtsalt ei mõista mida ma tundsin kui teda seal põrandal nägin. Mu elu oleks läbi kui ma peaksin ta kaotama. Minu lahkumine on kõigile kõige parem. Kui sa ei taha minuga suhelda saan ma aru aga palun ära jaga mu kontakte."

"Muidugi tahan ma sinuga suhelda. Sa oled mulle nagu õde."

"Tänan. Kas sa saad ühe teene teha?"

"Muidugi"

"Anna see Nathanile kui ta ärkab. Kui sa ise ei anna, las annab Kristo. Lihtsalt tee kindlaks et ta selle kätte saab" ütlesin ning ulatasin kirja. 

"Okei, ma luban et annan isiklikult üle."

Naeratasin ning tänasin Biankat. Isaga linnast välja sõites vaatasin aknast välja. Pisar pääses silmist valla ja ma pühkisin selle kiiresti ära et isa ei näeks. Nüüd on mul uus elu. Uued sõbrad. Uus kodu. 

...................................................

Uus ja kurb osa...

Kuidas meeldib?