Võitmatu tüdruk

6 - Pole valmis kohtuma

Olin kaks päeva mõelnud, kas helistada või mitte.. Lõpuks võtsin skype lahti ning helistasin. Nathan võttis kohe kõne vastu...

"Ariana?" küsis ta ettevaatlikult

"Jah" vastasin lihtsalt ning jäin ootama.. Paar minutit valitses vaikus ning ma juba mõtlesin panna kõne kinni..

"Miks?"

"Sa tead miks.. Nathan, kas sa ei mõista? Ma olen ohtlik.. Kõik väidavad, et ma ei ole kuid ma olen.. Ma tean seda ja ei taha siduda end kellegagi... Ma arvasin, et kiri ütleb kõik ära.. See kõne ei muuda meie suhet.."

"Kas sa ei arva et mul on ka õigust otsustada? Kui ma olen sinuga koos siis ma tean riske ja olen valmis neid võtma.."

"Mina mitte Nathan... Kas sa ei mäleta, et ma kammisin natukene ära.. Enesetapp.. Mõtle kui sind poleks seal olnud.. Ma oleksin sellele lõppu teinud kuid praegu tundub see hea mõte olevat.."

"Lõpeta.. Ma armastan sind.."

"Meist ei tuleks midagi välja Nathan..."

"Miks sa nii ütled? Me olime õnnelikud.."

"Sulle võib-olla tundus nii kuid kas ma olin sisimas õnnelik.. Kas sina olid sisimas õnnelik? Me teeksime lihtsalt teineteisele rohkem haiget.."

"Ei, Ariana, palun ütle et sa armastad mind.. Palun.."

"Ära palu mul öelda midagi mida ma ei tunne.. Armastus teeb alatasa haiget inimestele kelle armastus on ühepoolne."

"See on vale.. Sa armastad mind.."

"Nathan.. Unusta mind.. Mina sain sust üle.. Nüüd on sinu kord.."

"Miks sa teed mulle ja endale veel rohkem haiget? Ma tean su tundeid.."

"Sa ei tea minust midagi.. Sa oled lihtsalt üks poisike kes kakles oma lolli parima sõbraga et mu tähele panu saada kuid tegelikult ei saanud sa seda kunagi.."

"Ariana..." ütles Nathan ning ma kuulsin valu selles hääles... Ma ei teinud sellest välja ning virutasin arvuti kinni...

Võtsin voodipealt padja ning viskasin selle vastu seina.. Järgi minnes andsin alla, vajusin nuttes kõveras põrandale.. Ma vihkasin ennast ja seda hirmu et kellegagi võib midagi juhtuda.. Ma vihkasin oma eluu...

Kaks kuud oli möödas Nathaniga rääkimisest.. Iga hommik oli sama, mis tüütas ära juba.. Bianka lõpetas minuga suhtlemise täpselt kuu aega tagasi ning sisimas ma tean, et see oli õige otsus tal.. 

Kooli jalutades, tuli Dajana mulle vastu..

"Milline üllatus see on, et sa hakkasid mulle vastu kõndima.." ütlesin

"Tegelikult, tahtsin jõuda teistest ette ja öelda et kooli tulid uued õpilased.. Ma ei tea kes nad on aga nad tulid meie klassi.."

"Äge! poisid või tüdrukud?"

"Kaksikud poisid.. Jagame ära?"

"Väga naljakas Dajana kuid jätan vahele.."

"Kas Nathani pärast?"

"Ei, tema ei puutu asjasse.. Enda pärast.."

"Okei... Aga kui ma ütlen et üks Nathani nimeline otsib sind.." ütles Dajana nagu muuseas.. Vaatasin teda vihaselt ning samas ka hirmuga..

"Ma teaksin kui ta oleks siin riigis või koolis?"

"Kas sa ikka teaksid?" küsis Dajana ning mulle tundus nagu ta jätaks midagi rääkimata..

Jutu teema jätsime me sinna paika ning jalutasime rahus ja vaikuses edasi.. Kooli uksest sisse kõndides sain kohe uute õpilastega tuttavaks.. Tervitasin just üht kaksikut kui nägin nende taga Kristot..

"Teiega on rõõm kohtuda kuid ma pean nüüd minema.." ütlesin ning jooksin kooli uksest välja.. Ma teadsin et Kristo tuleb mulle järgi, see tõttu kiirendasin kõnnakut..

"Ariana... Oota.." hüüdis ta tagant.

"Ära isegi ütle et Nathan käib siin koolis.."

"Ta käib.. Hetkel on ta direktori jutul.."

"Te ei saa joosta minu ellu.. Ma rajasin oma elu siin, et teid ohutus hoida kuid te teete selle mulle keeruliseks.. Teie siia tulek, seab ohtu nii teid, kui ka mind.."

"Lõpeta Ariana.. Sa ei pea kogu aeg mõtlema teistele.. Mõtle endale ja enda tulevikule.. Ära viska seda mingi mehe pärast ära.. Ära viska ära seda armastust, mida tunneb Nathan sinu vastu.."

"Ei, ära mõtlegi seda öelda sest mina olen ta unustanud.. Ma liikusin edasi ja mul on uus suhe.. Teda pole minu jaoks enam olemas.."

"Ära valeta.. Sa armastad teda.."

"EI, JÄTKE MIND ÜKS KORDKI RAHULE.." karjusin... Nägin kuidas kooli uksest väljub see sama tuttav Nathan ja otsib pilguga ringi... Pöördusin ning jooksin kodu poole..

"Huvitav, kui mitu korda sa seda endale ütled, enne, kui sa seda uskuma jääd..?" hüüdis Kristo mulle järgi.. Pöördusin, et midagi tarka vastata kuid nägin et Nathan tundis Kristo ära ning sammus tema poole.. 

Mina lihtsalt põgenesin... Ma polnud valmis temaga niimoodi kohtuma.. Ma lihtsalt.. polnud valmis...

................................................................

Selline osa siis... Mis arvate kas Nathan ja Ariana saavad oma suhte korda'? Kas teie arvates eksisteerib tõeline armastus'?