Võitmatu tüdruk

5 - Uus kool, uued sõbrad ja vana armastus..

Esimene nädal läks nagu alati. Mu hea välimus ajas poisid hulluks ja nad hakkasid mind tasapisi tüütama.. Ma tahtsin poksimise jätta kuid isa keelas, see tõttu tegi ta majja väikese trenni ruumi, kus oli poksikott.. Käisin igal hommikul seda tagumas ja olin endaga terve päeva rahul..

Teisel nädalal sain uue parima sõbranna.. Ma muidugi ei unusta Biankat ja tema truudust kuid ma pean ta jätma.. Ma ei saa suhelda enam kellegiga kuna see on riskantne.. 

Teisel nädalal kolmapäeval, tuli mingi eit minuga mölisema.. Liiga vähe jäi puudu ja ma oleksin talle virutanud.. Käed rusikas valmis ja siis ta tuli... Dajana..Mu uus parim sõbranna.. Ta peatas mu nagu varem oli teinud Nathan.. 

Kolmandal nädalal sain Biankalt teate:

Ariana, kus sa oled? Ma ei saa sind viimasel ajal üldse kätte... Uudis Nathan ärkas ja tead mida, ta küsis sinu järele.. Mul oli nii kahju talle öelda et sind pole ja et sa jätsid talle kirja..

                                                     NB: Helista kohe kui kirja kätte saad....

Olin õnnelik et Nathaniga kõik korras on aga ei suutnud otsustada, kas ma helistan või mitte.. Liikusin hiirega helistamise nupule.. Ma vajutasin ja kuulasin kutsumise tooni...

"Kus sa krt olnud oled?" lausus Bianka hääl.

"Mul on vaja palju õppida ja täna lähen vaatan üht sporti."

"Oma isaga?"

"Ei, kohe kindlasti mitte sest ta läks töö asjus reisima, ning ma olen olnud mitu nädalat üksi kodus..Ma lähen klassiõega."

"Okei, kuidas sul muidu läheb?"

"Mis mõttes?"

"Oled sa poisi leidnud?"

"Bianka, kus sa oled? Haiglas?"

"Jep"

"Kas me ei leppinud midagi kokku?"

"Jah, kuid ma pole palatis.. Nathan luges täna kirja läbi ja ei taha kedagi näha.. Kristo on hetkel seal ja proovib tema meeleolu tõsta."

"Tõesta."

"Päriselt Ariana? Sa ei usu mind.."

"Tõesta"

"Okei, sa oled uskumatu.." ütles Bianka ning pani kaamera tööle.. Ta oli sööklast just lahkumas kui Kristo talle vastu tuli.."

"Bianka, ta tahab sinuga rääkida.. Kellega sa räägid?"

"Mmmm, oma sugulasega. Mirandaga.."

Bianka näitas ekraani just siis, kui ma kaamera kinni panin. Nägin kuidas Kristo lehvitas ning mu suule tuli väikene naeratus..

"Ma lõpetan nüüd Miranda.. Nagu ma ütlesin on mu PARIMA sõbranna poiss haiglas ning ma proovin tal tuju tõsta.. Tsau.." 

Võtsin voodilt raamatu ning virutasin vastu seina..

"Kas ta tahab Arianast rääkida?" kuulsin Biankat ütlemas.. Ta ei lülitanud kõne kinni..

"Jap, ma ei saa aru miks Ariana talle nii tegi.."

"Eks inimsuhted olegi keerulised.."

Kuulsin ukse kriuksumist ja Nathani häält...

"Kas sa tead temast midagi? Äkki seda kuhu ta võis minna?"

"Nathan ma valetaksin kui ütleksin ei.. Jah, ma tean temast midagi.. Näiteks seda, et ta läheb täna oma klassiõega sporti vaatama.. Ta saatis mulle oma skype ja ma suhtlen temaga.."

"Miks sa kohe ei öelnud? Anna mulle ta skype.."

"Ma ei saa. Ma lubasin et ei anna mitte kellelegi.."

"Miks? Miks ta minuga rääkida ei taha?"

"Ma võin teda veenda.. Tema arvates seab ta meid ohtu ja ma ei imesta kui ta minuga suhtlemise lõpetab.."

"Kas sa saaksid temaga kohe rääkida?"

"Muidugi, ma lähen ukse taha..."

Bianka väljus palatist ning haaras telefoni..

"Sa ei veena mind temaga rääkima.."

"Ariana, ta on valudes.. Ta ei tea mida teha.."

"Mida rohkem ta minuga suhtleb, seda keerulisem on mul hoida temast eemale..ja...ja ta ei unusta mind... Ma tahan et ta unustaks mind ja saaks õnnelikuks kellegagi, kes pole ohtlik."

"Sa pole ohtlik..."

"Olen.. Ma isegi ei suuda isale otsa vaadata.." ütlesin ning hakkasin nutma.

"Ariana..." ütles Bianka ja just siis käis uks..

"Anna, ma räägin temaga.." ütles Kristo hääl

"Ariana?"

"Jap, ma räägin temaga.."

Bianka sisenesise palatisse ning jättis telefoni Kristole..

"Tead, mul on parem rääkida, kui sa kaamera tööle paneksid.."

"Mine palatist natukene kaugemale.." ütlesin, Kristo tegi nagu käskisin.. Panin kaamera tööle.

"Ma kuulsin palatisse Bianka tugevat häält, Nathan kuulis ja ta näost oli näha kurbust.. Mõtlesin et räägin ise sinuga.. Et äkki ..."

"Jah, ma olen nõus temaga rääkima kuid mitte täna.. Äkki ülehomme, ütle et ta hoiaks oma telefoni ligidal.."

"Sa oledki nõus?"

"Jah, ma lihtsalt ei oska talle midagi öelda...Kristo?"

"Jah?"

"Sa oled tema parim sõber.. Kas sa ei taha et ta ohutus kohas oleks?"

"Muidugi ma tahan kuid sa pole ohtlik.. See mees on kuid sina mitte..Ma tean miks sa ta maha jätsid võib-olla käituksin ma sinu olukorras sama moodi.. Kuid tegelikult pole vahet kas Nathan sureb kuulihaava kätte või siis armuvalu.." ütles Kristo ning ma hakkasin naerma..

"Tänan sind"

"Mille eest?"

"Ma ei tea.. Et sa nii mõistev oled ja hooliv.."

"Ma olen hooliv nendega kes mulle kallid on..Ma lähen nüüd teavitan Nathanit.."

"Okei, Tsauu.."

"Tsau ja ole tubli.. Hoia pahandustest ja poistest eemale.."

"Usu, ma hoian.." ütlesin, ning me mõlemad naeratasime enne kõne lõppu..

Nathanile mõeldes, hakkasin ma kartma tema ohutuse pärast.. Mõne aja pärast sain sellest üle ning sättisin end valmis et välja minna....

.................................................................................

Kuidas meeldis?

Pildil Dajana..