Peale seda, kui Kristoga kokku põrkasin, põgenesin koju.. Koju, kus oli turvaline, kus ma võisin nutta ja piinelda valu käes teades, et kunagi pean uksest välja astuma ja tugev olema.. Kuna isa reisib palju siis ei pidanud ma muretsema, et ta koju tuleb ja mind sellisena näeb..
Teist päeva kodus istudes, koputas keegi uksele.. Ma ei läinud avama sest ei tahtnud kedagi näha.. Reaal maailma naasin alles siis, kui kivid hakkasid vastu akent lendama.. Läksin akna peale ning leidsin sealt Dajana koos Kristoga.. Tegin akna lahti.
"Mida te siin teete?" küsisin teeseldud naeratusega
"Tulime tooma sulle õppimisi kuna sa ei käi koolis.." vastas Dajana
"Mul on kõhugripp.. Arst soovitas, mõned päevad kodus olla.." valetasin
"Miks mul on tunne, et ma ei usu sind?" küsis Kristo
"See on sinu probleem, mitte minu.." vastasin ning sulgesin akna
Peale seda sain natukenegi rahus olla, hetkeni mil keegi koputas.. Hiilisin vaikselt aknani, millest avaldub ideaalne vaade uksele.. Ukse taga oli ainult Dajana..
"Ariana, äkki lõpetaksid selle beebi mängu ära... " hüüdis Dajana ukse tagant.
"Beebi mängu?"
"Noh, tead küll? Ma ei taha teiega rääkida, minge ära.. Ma ignon teid, terve oma elu.." seletas Dajana ning ma hakkasin naerma..
"See pole nii.. Kas sa tulid seekord üksi?" küsisin kuid teadsin juba vastust
"Jah."
Tegin ukse lahti ning naeratasin..
"Tulid õpimisega aitama?" küsisin järgmise küsimuse teades, et nii see ei ole.. Ma võisin sada protsenti kindel olla, et tal on plaan..
"Midagi sellist küll... Tegelikult tahan ma lihtsalt filmi õhtut. Tead küll, meie kaks..."
"Ainult üks film siis lähen ma õppima."
"Romantika sobib?" küsis ta kuigi teadis, et ma ei vaata romantikat.. Kohe kindlasti on tal midagi plaanis..
"Muidugi, miks ka mitte.." vastasin, mängu kaasa mängides ning nägin Dajana näos üllatust.
Kohe filmi alguses, hakkasin ma Dajanat jälgima.. Minu õnneks tegi ta ühe vale liigutuse, mis andis ta välja.
"Ma lähen õppima.. Sa vaata edasi ja tule ütle, kui film läbi saab.."
"Okei"
Läksin oma tuppa ning keerasin ukse lukku.. Nüüd jäin ootama hetke, mil Dajana enda sammu teeks.. Kümne minuti pärast, kuulsin auto pidurite häält, maja ees.. Läksin rõdule kuna aknast oli halb vaade.. Kaks tuttavat kuju, kõndisid minu ukseni.. Jälgisin neid kuni mu pilk peatus autol, mida olin ennist märganud kooli ees.. Teadsin võimalusele, et see võib olla keegi, kes jälgib mind..
Läksin tuppa tagasi ja keerasin ukse lukust lahti.. Istusin voodile ning jäin ootama.. Varsti avaneski uks ja seal ta oli.. Nathan..Minu kaunis Nathan.. Vaatasin teda viivuks ning pöörasin külmalt pilgu eemale..
"Sa ikka ei lõpeta minu tüütamist.."
"Kui sa minuga räägiksid siis ehk lõpetaksin.."
"Päriselt? Ma ei suuda seda uskuda millegi pärast.. Kas tead et sinu siin viibimine......"
"Blablabla.. Seab mind ohtu?" küsis Nathan
"Ei, seab mind ohtu ja teiseks rikub minu suhet Roberti'ga.."
"Sul on siis poiss?"
"Mis sa arvad, et ma ei kasuta hetke ära? Ma olen vallaline, noor, ilus ja saan koolist ükskõik millise poisi.. Ahjaa veel üks asi, mu isa pole kodus ja maja on minu päralt.. Kas sa tõesti arvasid, et ma lasen võimaluse käest..?"
ESTÁS LEYENDO
Võitmatu tüdruk
De TodoAriana on tüdruk kes tegeles poksimisega ta teenis välja nime Võitmatu Tüdruk kuid mingil põhjusel jättis ta selle mida arvas et ei jätta kunagi. Valu, vihkamine, sõprus ja armastus on selle loo mõte..
