Lootusetus

5. "Gold stars."

"Oota, ärme aja teda üles."kuulsin ma sosinat.

"Mis toimub?"küsisin ma uniselt ja avasin enda silmad.

Mu toas seisid Rick ja Nathan, nende käes oli veeämber, mida nad tahtsid ilmselt mulle kaela kallata.

"Mida kuradit!"karjatasin ma.

Rick naeris. "Me tahtsime Nathaniga sind äratada. Mõtlesime, et oleks lahe."

"Kaduge välja, ma panen ennast riidesse."

Seda nad ka tegid. Võtsin omale tooli pealt riided ja panin need selga. Tegin omale pähe lohaka krunni ja läksin alla, kus Nathan diivani peal istus.

"Kus Rick on?"

"Kallab vett ära,"ütles Nathan itsitades. "Sa oleksid enne pidanud oma nägu nägema."

Pööritasin silmi. "Hea nali tõesti. Te olete geeniused."

"Aitäh, Hope."ütles Rick, kes siia oli jõudnud ja nüüd samuti diivanile istus.

"Kas meil on midagi süüa?"küsisin ma.

"Külmkapis peaks ikka midagi olema. Muide, me lähme kohe bändiproovi. Nathan on bändis ja neil on proov."

"Bändiproov? Mis teie bändi nimi on?"

"Gold stars."vastas Nathan.

"Gold stars. Mulle meeldib see."ütlesin ma ja sukeldusin pea ees külmkappi.

Natukene külmkapis ringi tuulanud võtsin ma sealt mango pudingu, sahtlist otsisin ma lusika ja asusin seda isukalt sööma.

"Mis muusikat teie bänd teeb?"küsisin ma.

"Küll sa siis kuuled."

"Hea küll."

Nathan naeratas. "Ma luban sulle, et me hakkame sulle meeldima."

***

"Kutid! Ma tõin meile uue külalise!"karjus Nathan kohe, kui olime tema poole jõudnud.

Bändiproov pidi toimuma Nathani keldris, kus oli poistel ruum tehtud. Vähemalt nii Nathan mulle rääkis.

Astusin poisi järel tuppa ja vaatasin otsa kolmele poisile. Nad kõik olid samasugused nagu Nathan: tätoveeritud ja palju neete.

"Mina olen Hope."ütlesin vaikselt. Millegipärast tundsin end nende seltsis imelikult. Nagu ma ei kuuluks siia.

"Caleb."ütles mulle üks poistest. Tal olid punased juuksed ja vähem neete, kui teistel poistel.

"Taylor."

"Ja mina olen Emmett."poiss naeratas mulle ja ma naeratasin vaikselt vastu.

"Kas lähme alla?"küsis Nathan, poistele otsa vaadates.

"Jah, miks ka mitte. Ma pean varsti oma tüdrukuga kokku saama, nii et me võiks kiiresti teha."ütles Taylor.

Alla jõudnud, vaatasin ma ringi. Seal oli olemas kõik, mis vaja. Kitarrid, trummikoplekt ja isegi mikrofon.

"Võtame siis kohad sisse ja harjutame seda viimast laulu, mis me tegime."ütles Nathan ja seadis end mikrofoni taha.

Nad olid tõesti head. Neil kõigil oli omavahel klapp olemas ja bänd töötas suurepäraselt.

"You left me, I stayed here.
It's so painful and i can't let you go. I think about you all day, all night. I just can't let you go."

Nathani silmis oli näha nende sõnade ajal mingit valu nagu oleks ta seda läbi elanud.

"Kas Nathan on midagi sellist läbi elanud?"küsisin Rickilt sosinal ja vaatasin poisi poole.

"Jah. Oli üks tüdruk, keda Nathan armastas. Kogu hingest, kuid too suri. Ma ei tea, kas ma olen õige inimene, kes sulle seda rääkida võiks."

Mul hakkas korraga poisist kahju. Teadsin, et tal oli valus. Tahtsin tema heaks midagi teha, kuid ma ei saanud. Kahjuks ei saanud ma midagi teha.

Kui poisid olid laulu lõpetanud, vaatasin ma neid.

"Te olite superhead. Ausalt. Mulle meeldis see lugu ja üldse kõik meeldis."ütlesin ma lõpuks.

"Aitäh sulle, Hope."vastas Nathan vaikselt.

"Teeme paar lugu veel."pakkus Taylor.

"Jah, teeme."

||||||||||||||

Dududuu, kuidas siis meeldis? Ma laulusõnad mõtlesin ise kohapealt välja nii et jah :D Aga kommenteerige, mis te arvate ja voteige :D