Lootusetus

10. "Mis siis, kui me vahele jääme?"

Ärkasin keset tööd üles, kuuldes koputust oma aknale. Sügasin uniselt silmi ja läksin akna juurde. Nägin seal oma üllatuseks Adamit.

"Adam, mida sa siin teed?"

"La... Lase mind sisse, Hope."

"Kas sa oled purjus või? Mine koju."

"Hope, ma ei saa ju. Lase mind palun sisse."puterdas ta.

Ohkasin ja tegin akna rohkem lahti, et Adam saaks sisse tulla. Ta komistas vaiba taha ja kukkus ümber. Pudelist tema käes kukkus vedelikku maha ja ma oigasin.

"Tõuse püsti. Ja mine istu mu voodile."

Võtsin oma kotist taskurätiku ja puhatasin põranda alkoholist ära. Viskasin paberi prügikasti ja jäin Adamile otsa vaatama.

"Adam, mida sa siin teed? Sa ei tohiks siin olla. Mis siis kui me vahele jääme?"

"Kas me teeme midagi keelatut?"küsis poiss.

"Ei?"

"No vot. Mida sa põed, babe?"

Babe? Kas ta kutsus mind just niimodi? Istusin oma toolile kirjutuslaua taha ja ohkasin. Ilmselgelt ei kavatsenud Adam siit ära minna, vähemalt mitte enne hommikut.

"Sa peaksid siit lahkuma."sosistasin ma.

"Ära põe, naine. Me ei tee ju midagi keelatut."

"Sa oled siin, see on juba keelatud. Kas sa ei saa aru? Ja miks sa üldse joonud oled?"

"Aga miks ma ei või? See on minu elu, teen mis tahan. Keegi ei saa mind käskida."

"Aga..."

"Elagu elu!"karjus ta ja võttis lonksu pudelist.

"Adam,"sisistasin ma. "Võta vaiksemalt."

"Ma ei arvanud, et sa nii nõme oled."

"Mina ja nõme?"küsisin ma.

"Just. Põed siin nagu... Ma ei tea mis."

"Sa tead, et sa ei tohi siin olla. Eriti praegusel kellaajal."

"Lõpeta ära. Tule istu mu kõrvale ja võta lonksu."

Istusin ta kõrvale ja vaatasin, kuidas ta järjekordse lonksu alkoholi alla neelab. Kas ma peaks teda peatama? Ta oli juba niigi täis.

"Võta."Adam ulatas pudeli minu poole.

"Ma ei taha."

"Tahad!"

"Ära karju, Adam."

Lootsin tõesti, et keegi üles ei ärka ja siia ei tule. Ma oleksin saanud sellise peapesu sellepärast, et Adami oma tuppa lasin.

"Palun, ära ainult karju."palusin ma.

"Sa oled nii kena, Hope."ütles Adam vaikselt. Ta vaatas mind üle terve keha ja jõudis siis minu silmadeni.

"Adam, sa oled purjus."sosistasin ma.

"Ma olen täiesti kaine."

Ta puudutas sõrmedega mu alahuult ja juba järgmisel hetkel ta suudles mind. Ta huultel oli alkoholi maitset ja ta lõhnas suitsu järgi.

Tõukasin poisi eemale ja vaatasin teda.

"Mine palun ära."

"Miks sa mind ära ajad? Kas see suudlus ei meeldinud sulle?"

"Mine. Palun. Ära."ütlesin ma ja pöörasin talle selja.

"Anna andeks, et ma sind suudlesin."

Kuulsin, kuidas ta akna avas ja sealt kaudu välja läks. Sulgesin tema järel akna ja ronisin tagasi voodisse.