Lootusetus

22. "Ta oli ingel."

"Ärka üles, kräsupea!"

Rick tõmbas mult teki pealt ära. Niutsatasin ja tõmbasin selle omale peale tagasi.

"Ärka üles! Vaata, uus päev on käes."

"Ma tahan magada."

"Sa ei maga tervet päeva maha. Pealegi, me lähme Nathani ja Juliaga jõe äärde. Ujuma."

"Hea küll. Aga sina teed mulle hommikusööki."

"Vabalt võin teha."

Rick läks toast välja. Läksin kapi juurde ja võtsik välja oma suve kleidi. Kuna pidime nagunii ujuma minema, siis panin kleidi alla oma bikiinid ja panin kleidi peale.

"Isa ja Veronica on juba läinud?"küsisin ma, kui lauda istusin. Rick tõesti tegi pliidil mulle praemuna ja peekonit.

"Jah. Kohe saab su toit ka valmis."

Naeratasin. "Ega sa seda üle pole soolatand?"

"Mina ei soolata kunagi toitu üle."

"Tahaks loota."

Toit oli väga hea. Peale söömist panime mõlemad kokku oma rannaasjad ja panime ka natukene totiu kaasa. Seekord läksime meie Juliale ja Nathanile järgi.

"Hei."Julia istus mu kõrvale ja maeratas mulle. Nathan istus ette.

"Lähme. Ja teate kuhu me pärast lähme?ütles Rick.

"Ei tea."vastasin.

"Täna toimub see värvide festival. Me lähme sinna."

Julia näis sellest üsna elevuses olevat, kuid ma ei mõistnud, mis selles erilist oli. Värvide festival?

"Mis asi see on?"

"Kullake, sa pead veel arenema. Ma luban, et sa ei kahetse, kui sa sinna tuled."

>>>

Jõe ääres viskasin ma kohe kleidi seljast ja jooksin jõkke. Ma ei käinud tihti järve ääres ujumas, kuid see oli isegi mõnus. Vesi oli seal jahedam ja mõjus tänasele ilmale karastavalt.

"Hope, need on minu sõõrikud!"karjus Julia.

"Vabandust!"karjusin ma vastu.

Sõin ära Julia sõõriku ja vaatasin ringi. Märkasin eemal istuvat Nathnait, kes eemal istus ja midagi märkmikusse sirgeldas. Läksin poisi juurde ja istusin ta kõrvale.

"Mida sa teed?"

"Sirgeldan niisama."

Vaatasin üle õla poisi joonistust ja imestasin. See poiss oli tohutult andekas. Joonustusel oli kujutatud ühte poissi ja tüdrukut suudlemas.

"See on ilus, Nathan."

"Aitäh."ta naeratas ja jäi mind vaatama.

"Miks sa mind vaatad?"

"Sa meenutad mulle teda."

"Sinu tüdrukut?"

Ta noogutas. "Teil on samad silmad, sama iseloom."

"Milline ta oli? Kui küsida tohib."

"Ta oli särav. Väga positiivne. Ta leidis alati igast päevast mingi positiivse asja, isegi kui väga sitt päev oli. Ta oli ingel."

Naeratasin. "Oleksin tahtnud temaga kohtuda."

"Ma usun, et te oleksite väga hea sõbrad."

"Kuulge, lähme!"karjus Rick. Nathan sulges oma ploki, võttis pliiatsi ja ma järgnesin talle.

Panime asjad kokku, vahetasime riided ja istusime autosse. Uus seiklus võis alata.