"See kõik oli üks suur viga"(LÕPETATUD)

"Kohtumine oma saatusega"

Ma olen 18aastane neiu, nimega Mia. Ma olen 176 sentimeetrit pikk, paras blondiin ja silmad on mul sinisemad kui taevas. Mulle meeldib palju süüa. Aga olgu, mis sellest ikka nii palju rääkida.

"Ema, ma kohe tulen!" Lausun ma talle enne, kui riidesse saan, pean kooli minema.

Mu ema ta on väga hea, aga rahadega ta koonerdab. Ta hoolib minust, aga rohkem, kui minu nooremast vennast.
Vend, ma pole temaga kunagi hästi läbi saanud.

Täna on mu viimane koolipäev ja nädala pärast on lõpetamine.
Jooksen trepist alla, haaran oma kotti ja hüüan ka teisi kooli, tööle minejaid:
"Ema, vend, me jääme hiljaks!
Ma ei saa aru mida nad niikaua teevad.

Lõpuks jõuan ma ka kooli. Seal ootavad mu sõbrannad mind, et klassijuhataja tundi minna.

Jalutame sõbrannadega klassi ja meid ootavad seal juba Sue ja Max, nad on mu klassikaaslased.
"Kuulge see, et meil toimub lõpupidu, Maxi pool!" Lausub Sue, ta on klassi kõige halvem õpilane, tüdrukutest loomulikult. Tal on needid reaalselt igal pool, ah jaa ta joob ja suitsetab.

"Kes ei tule, ei kuulu enam meie klassiga kokku!" Ütleb irnudes Max.
Max see pole küll eriline kellest palju juttu teha, elab emaga, vihkab isa ja noh muud ei erilist.
"Okei, kas midagi süüa või juua vaja kaasa ka võta?"
Küsin ma Suelt, kes on üks peo korraldajatest.

"Võid ja midagi võta, sa polegi kunagi ühelgi peol klassiga käinud!"
Sue on täielik mõnitaja tüüp.

Noh ma ei käi klassipidudel, sest seal juuake ja suitsetatakse.
Ma pole selline.

See koolipäev venib nagu tigu, mul on kaks tundi veel, aga selline tunne nagu oleks seitse tundi veel.
Aga eks näis, ma tahaks juba päeva lõppu.
Klassipidu ja mul pole isegi riideid selleks. Pean emalt raha saama, et midagi kena osta.

Ma hakkan juba koju minema ja enne kui jõuan maja juurde peatab mind mu klassi kõige kaunim kutt Bred.
"Kuule kellega sa lähed!"
"Ma ei tea kas tulen, mul autot pole ju!" Vastan ma Bredile.
" Sa tuled minuga, eks ole?"
Küsib Bred minult.
"Jaa oke, tulen tulen!"
Vastan ma talle.

"Ema, mul vaja raha?"
Küsin ma emalt.
"Milleks, sa said oma 5eurot kätte!"
Uurib ta veidi vihaselt.
"Meil klassis lõpupidu ja mul pole kleiti!"
"Okei, saad 45eurot, ja võta ka oma hoiuse raha, peaks ju jätkuma sellest rahast!"
Vastab ta, natuke leebudes.
Ja ta vajutab telefoni kinni, aga sain vähemalt raha.

Pean poodi minema ja noh, ega ma kaua ei oodanudki, kui juba poes olin.
Ma otsin kleiti, kuni leian roosa satsilise kleidi ja selle juurde hõbedased kingad.

"Suured tänud!" Lahkun ma poest, tänades müüjat.
"Head aega!" Lausub see lahke müüja.

Jalutan koju. Tahaks juba riidesse panna ja näidata oma kenat kleiti ja kingi. Ma lähen teepeale jäävasse tankla, ostan ühe vee.

Kohe varsti jõuan koju ja saan ennast valmis sättida. Ma ei taha sinna peole minna, aga muidu Bred ju lubas kohale viia, ei taha teda alt vedada.
Hakkan end siis sättima ja ma olen selles kleidis vapustavalt kena.
Sätin veel veidi oma juukseid, kui Bred juba uksele koputab. Lähen ja avan talle ukse.
"Wow, Mia kui kaunis!"
Jääb Bred, mind su lahti vaatama.
" Tänud!" Lausun ma punastades.
Alustame sõitu peole ja mulle tuleb telefonile sõnum, et oleksin kella kümneks kodus.

Bred peatab auto ja lausub:
"Tibuke oleme kohal!"
Seejärel joostes mulle kohe ust avama.
Jõuame siis maja ukse ette ja ma koputan, ust tuleb avama Mirella. Mirella on mu pinginaaber klassis.
"Lõpuks, arvasime juba, et te ei tulegi!"
"Aga näed siin me oleme!"
Teatab Bred uksest sisse astudes.

Pidu võis alata, nagu ma arvasin oli alkohooli ikka päris palju.
Kohal olid ka täiesti tundmatud inimesed.
Nagu ma ei saa inimestest aru, kes lubavad, aga teevad ikka teisiti. Ei pidanud võõraid tulema ju.

"Hei, kes kokteile tahab, Mirella segab kokku neid!" Lärmab tundmatu, kes käib ilmselt pool oma elust dressides. Ma ei taha alkoholi, tahakasin hoopis coca colat.
"Kas cocat on?" Küsin ma Suelt.
"Cocat, oke kohe saad!" Karjub Mirelle üle platsi.
Ma lähenen Mirelle segamis laua juurde. Ta ulatab mulle klaasi coca colaga. Selle coca maitse on kuidagi teistsugune. Mõrudam maitse. Äkki segasid nad midagi sinna juurde või noh pole ka erilist vahe, mul on meeletu janu.
Lähen istun pruunile diivanile, kui ühtäkki see samune tundmatu prantsatab minu kõrvale. Ta on juba alkohooli tarbinud ja ei käitu enam väga selgelt.
"Kuule Mia, oled päris kena ju!"
"Aitäh, kuidas su nimi on?" Küsin tundmatult, kes just hetk tagasi mu ilu tähele pani.
"Tead tibuke seni kuni sa mind austanud pole, ei ütle ma sulle oma salapärast nime!"
Kutsuda mind tibukeseks, see kohe küll nii minna ei saa. Ma lahkun parem kohe, enne kui mingisse jamasse satun.
Ma lähenen vaikselt uksele, kui tuleb Jelena ja küsib mult, et kuhu ma lähen, aga lähen kiiruga temast mööda ja ta sööstib mulle ukse ette.
"Kuhugi sa ei lähe, pidu pole veel alanudki!" Sosistab ta mulle.
"Hei, kutid kuulge üks tibi tahab jooksu panna!" Möirgab ta üle saali.
Kohale tormavad neli, suuremat kasvu meest, nad haaravad minust ja üks neist võtab taskust süstla.
"Appi, Mirelle. Sue, Bred!"
Keegi neist ei kuulanud mu appi karjeid ja nad torkasid selle süstla mulle kätte. Muutusin veidi uimaseks. Nad tassisid mu diivanile tagasi, raske oli liigutada.
Ma kahetsen, et üldse siia tulin.
Bred, keda usaldasin, tuli minu juurde käes kaks suurt klaasi.
Ta käskis, et jooksin need tühjaks. Ma keeldusin ja siis tuli see tundmatu, haarates mul juustest ja käskides Bredil kruus mu suu juurde panna.
"Hakka jooma väikseke!"
Ma sain kohe aru, et ta on narkot tarvitanud.
Ja ma ei tahtnud, et nad mulle liiga teeks. Jõin kruusid tühjaks.

Sain jälle liikuda ja ma läksin veel Mirellalt küsima alkohooli.
See tundmatu kutsus mu endaga, ta pakkus mulle mingit jooki, kuhu segas mingi pulbri sisse.
Jõin sellegi tühjaks ja selline tahtmine oli, et tahaks tantsida.

Ma läksin Maxi juurde ja haarasin tal käest, kutsudes teda tantsima.
Ma tantsisin ja jõin veel mõned klaasid, kuni tulid jälle need kamp kutte. Nad tegid mulle veel ühe süsti, ja ma olin jällegi nõrk nagu sült.

Lebasin diivanil, kuni tuleb Jelena veega. Ma jõin vee ära ja jäin diivanile tukastama.

Kuidas ma küll sain sellise müraga magada. Nad lõugasid ja tantsisid, nagu soodad. Aga peagi jäin ma sügavasse unne.

----------------------------------------------------
Mis juhtus veel peol Miaga?
Kas Mia jõuab koju kella kümneks, nagu emale lubas?
Kes oli see tundmatu kutt?

Kõigile nendele küsimustele saad vastused järgmises peatükkis.

Andke kindlasti kommentaarides
teada kuidas lugu teile meeldis :)