Story Of My Life

I spend her love until she's broke inside

  Harry POV

"I´m sorry but I can´t"  ütles ta ning läks. Ta oli läinud. Ja mina ei teinud enam midagi selleks, et teda tagasi kutsuda. Ma lihtslt istusin seal voodis ja vaatasin tummalt oma toa ust. Mu keha ei allunud kuidagi enam mu kontrollile. Mu mõistus tahtsis talle järgi joosta aga mu keha ei liikunud. Se lihtsalt ei liiikunud. 

 Keegi koputas mu uksele. ma isegi ei vaevunud küsima kes see on, sest see keda ma sooviksin, et oleks ei ole seda. Ma olin seljaga ukse poole. See inimene kes mu voodi peale istus ei öelnud alguses midagi. "Mul on kahju"  häälest sain aru, et see oli Niall. Tema iiri aksendi järgi oli see kohe aru saadav. "Mul ka. Mul ka"  vastasin ainult, ning tõusin püsti ning läksin akna juurde. Seal oli näha fänne kes ootasid, et me nende juurde läheksime ja nendega pilte teeksime. Aga ma ei tahtnud. Praegu oli ainult üks inimene kelle juurde ma läheksin, aga tema ei taha seda. 

Te tahate kindlasti teada, et miks ma olen selline ühe tüdruku pärast keda ma alles kohtasin?  Vastus on väga lihtne. Asi on lihsalt selles, et selle paari päevaga on ta hakkand mulle tõsiselt meeldima. See tüdruk on mulle südamesse nii sügavale pugenud, et see teeb haiget. 

"Harry bro, ma tulin tegelt sellepärast, et me peame täna intervjuule minema."   Ütles lõpuks Niall, kelle ma olin vahepeal täiesti ära unustanud, et ta ikka istub minu voodi peal. 

"ohh jahh anna mulle hetk aega, ma teen ennast korda."  Ütlesin talle ning kõndisin oma riidekapi juurde. Sealt valisin endale välja mingi vanema löhvaka särgi ja tavalised mustad kitsad teksad mida ma koguaeg kannan. Sahtlist võtsin ka musta müsti ja olin valmis. 

Alla minnes olid poisid juba poisid valmis ning ootasin mind. Samuti olid ka turvad seal, et fännid meile väga ligitale ei saaks tulla. Aga olgem ausad vahel on see isegi natuke hirmutav. Aga see selleks. Lõpuks jõudsime autosse. Ust kinni pannes aga ma nägin Teda. Ta oli täna lihtsalt nii kaunis. Need lühikesed mustad püksid, teksa jakk, see särk ja mustad kingad sobisid  talle valatult. Uksest välja tulles rääkis ta telefoniga, aga kui ta mind märkas tuli ta silmadesse kahetsus ning ta lõpetas telefoniga rääkimise. Me lihtsalt vaatasime üksteisele silma. kahjuks aga lõi üks turvadest mu ukse kinni ning me hakkasime sõitma. 

Stuudiosse jõudes tegi Lou meie soengud korda. Sama ajal kui oli minu kord, tuli Liam minu juurde. "Püüa natukenegi rõõmsam olla, et inimesed ei hakkaks muretsema. Sa tõsiselt käi ringi nagu elav surnu. Tõesti Elisabeth meeldis meile kõigile, ning me oleks ka tahntud temaga veel suhelda. Aga kui see pole võimalik siis pole võimalik. Harry ma olen kindel, et Elisabethil oli mingi kindel põhjus,  miks ta ei saanud või ei tahnud enam meieg olla. Hazza anna talle natukene aega ja ma olen kindel, et ta seletab sulle seda kõike. Aga tule nüüd, tee natukenegi rõõmsam nägu pähe kohe on meie kord lavale minna."  Ütles Liam peale seda pikka moraali. Kui nüüd ausalt öelda siis ma loodan, et tal oli õigus ning Maria tuleb varsti minu juurde tagasi. 

Aeg oli lavale astuda ning rõõmsam nägu pähe teha. 

Elisabeth-Maria POV (natuke aega tagasi). 

Dušši all käidud. Olin ma ikkagi kurb. Ma lihtsalt ei saanud aru, miks ma talle ei ütlesin. Aga ma lihtsalt tundsin, et ma polnud selleks lihtsalt valmis. Pealegi mina teadsin neid viite poissi juba kolm aastat aga nemad mind kaks päeva. Oleksime me rohkem tuttavad oleksin ma isegi Harry pakkumise peale kauem mõelnud aga praegu ma ei saanud talle jah öelda. 

Selle mõtlemisega sain omale isegi riided selga aetud ning mul oli plaanis randa ja poode külastada. Uks lukki ja lifti. Liftis helises mu telefon. Nime vaadates võtsin kohe vastu. See oli mu ema. Lõpuks.  Aga kui ma tsau ära ütlesin tuli hoopis mulle naeratus näole, sest see ei olnutki mu ema vaid mu pisi õde Heleene. 

(m-mina, h-heleene) 

m: tsau, lõpuks sa helistasid tagasi. Ma hakkasin juba muretsema.

h: Tere õde, emme läks tööle ja unustas telefoni koju. Angela mängib minuga.

Ma hakkasin naerma, sest see oli lihtsalt nii armas kuidas ta seda ütles. 

m: ohh kui äge, aga kas sa oskad öelda kuna emme tagasi tuleb?   Küsisin Heleenelt ning astusin hotelli uksest välja. Vastust aga ma oma küsimusele ei kuulnud, sest ma nägin Harry´it autos.  Me vaatasime üksteisele silma. ta silmad olid nii....nii tõsised, kurvad ma ei oskagi seletada. Aga ta ei olnud seesama Harry kellega mina eile koos olin. See oli keegi teine, keegi võõras. Järsku läks turvamees ta ukse juurde,ning sulges selle.Tema auto hakkas sõitma. Ma vaatasin sellele mustale autole järgi, kuni see mu silmapiirilt kadus. Panin oma päikseprillid pähe hakkasin liikuma ranna poole.  Väljas oli ilus päikseline ilm. Võtsin kotist telefoni ja kõrvaklapid ning hakkasin muusikat kuulama. Muusika teeb alati mu tuju rõõmsamaks.

Rannas oli suhteliselt palju rahvast märtsi kohta. Vees aga ei olnud kedagi, sest ma arvan, et praegu võib vesi veel suhteliselt külm olla.  Natuke aega rannas olnud, otsustasin ma lõpuks poodidesse minna, et midagi uut osta.  

Poodi oli pikem maa ning seepärast otsustasin ma takso võtta. Poe juurde jõudes läksid kohe sisse, sest väljas oli pimedaks ja külmaks läinud. Esimene pood mis mulle silma jäi oli Forever 21. Sinna ma ka läksin. Sealt leidsin ma paar ilusat särki ja kleidi. Edasi läksin ma kingapoodi. Sealt ostsin ma kõrge kontsaga kingad ja baleriinad. Teistes poodidest ostsin ma  endale mõned ehted ja Seppälast  sain endale teksad.

Kella vaadates nägin, et ma olin poes  olnud juba kolm tundi.  Enne hotelli tagasi minekut otsustasin ma Starbucksist läbi käia. Seal võtsin ma endale ühe cappuccino. Välja minnes tellisin endale jälle takso ja sõitsin hotelli. Oma tuppa astudes panin kotid voodipeale, et alla hotellii restorani sööma minna. Kapist võtsin endale ühe ilusa valge kleidi ja kingad. Panin need selga, võtsin oma võtme ja läksin toast välja. Restotani jõudes otsisin ma omale laua. Kelner tõi menüü. Otsustasin tellida endale cesari salati. Sööki kätte saades kuulsin ma aga tuttavat naeru ja vaatasin kus kohast see naer tuleb nägin ma neid.