-
-
-
......"ja nüüd kuulutan ma Teid meheks ja naiseks. Võite pruuti suudelda." Ütles lõpuks preester selle lause ja kõik hakkasid plaksutama. Jason võttis mul lõua alt kinni ja suudles mind samal ajal kui Perrie ja Zayn. See oli nii romantiline. Kui mul olid silmad kinni ja Jasonit suudlesid ning samalajal kõik paksutasid oli mul selline tunne nagu nad oleksid plaksutanud meile.
"Ma armastan sind kallis, varsti oleme meie niimoodi seal nende asemel." Ütlesi Jason mulle ja naeratas.
"Ei suuda ära oodata." Pilgutasin silma ja andsin musi talle.
Perrie kleit oli vapustavalt ilus. See sobis talle nii hästi ning oli ka omamoodi nagu Perrie stiilgi. Noorpaar kõndis käest kinni uksest välja ja Perrie ütles hääletult, et tahab minuga pärast rääkida ja mina ainult noogutasin.
Võtsin Jasonilt käest kinni ja kõndisime koos teistega uksest välja. Seal istusime autodesse ja sõitsime kohta kus toimus afterparty. Sõit sinna kestis umbes tund. Kohale jõudes nägime ühe super suur villat, mis oli ikka tõsiselt ilus väljast ja ma kujutan ette, et seest võib see veel ilusam olla.
Pidu on käinud juba 3 tundi.
Pulma pidu on juba poole peal ja see on väga lõbus olnud. Perriega pole ma veel jõudnud rääkida aga küll varsti on tal vast minu jaoks ka aega. Tal on ju ikkagi siin päris palju rahvast.
Oleme Jasoniga tantsuplatsil ja meil on vága lõbus. Järsku näen, et Niall istun lauas,.joob midagi ja vaatab kuidas me tantsime. See oli ebamugav.
" Kallis, ma lähen Nialliga rääkima. Ma olen varsti tagasi." Jason vaatab mind ja siis oma selja taha. Ta vaatab mulle alguses umbusklikult otsa, ma teen talle musi ja kohe ta naeratab. Jalutan Nialli juurde ja me mõlemad vaikime. Ma lihtsalt ei oska öelda talle midagi.
"Kas sa tahaksid minuga tantsida?" Küsib lõpuks Niall.
"Jah, muidugi." Ütlen ning ta tõuseb püsti ja sirutab oma käe minu poole ning ma võtan sellest kinni ja me läheme tantsuplatisle.
"I'm broken, can you hear me? I'm blinded, cause you are everything I see. Cause I can't look you in the eyes and say...."
"Niall palun, palun lõpeta. Miks sa teed seda kõ...."
"When he opens his arms and holds you close tonight, It just wont feel right. Cause I can love you more than this. When he lays you down. I might just die inside."
Mul hakkasid pisarad jooksma ja ma rapsisin ennast ta käte vahelt välja ning jooksin minema. Ma jooksin kuni jõudsin majja sisse ja kuna ma ei teadnud kus midagi on, jooksin ma lihtsalt teisele korrusele ning avasin esimese ukse mis ette juhtus. See tuba oli tõsiselt ilus. Selline heletates toonides. Seal oli ka rõdu kust oli näha kõike mis seal aias toimus.
Järsku käis uksele koputus. Uks avanes ja minu õnneks astus sisse Perrie ja mitte Niall. Ta kõndis minu juurde ja pani mulle käed ümber. Me lihtsalt seisime seal kallistates. Lõpuks kõndisime voodini.
"Perrie ma ei tea mida teha. Ma armastan Jasonit ja olen temaga tõsiselt õnnelik koos. Meil ei ole olnud mitte ühtegi tüli kogu see aeg mis me oleme koos olnud. Aga - aga Niall on mu elu armastus ikka. Ja täna seal tantsuplatsil.....aah miks ma pidin temaga tantsime ja üldse rääkima minema..KÕIK ON MINU SÜÜ!!" Laususin ma nuttes.
"Tshh kallike see ei ole sinu süü. Sa pead ennast kokku võtma ja mõtlema järgi kumba sa rohkem armastad. Tule lähme teeme su meigi korda sa näed jube välja" Ütles lõpuks ta ja me läksime vannituppa. Seal ta tegi uue meigi ja läksime tagasi külalisete hulka.
"Mul on tõsiselt hea meel, et sa ikkagi tulid meie pulma. Kui me ei saanud sinult mingit vastust siis...ohh poisid ja mina ja kõik olime kurvad. Kui ma oleksin teadnud, et sa tuled ma oleksin sind isegi oma pea pruutneitsiks palunud."
"Anna andeks, aga ma tahtsin teha üllatust."
"Pole hullu, peaasi,et sa üldse tulid."
Lõpuks nägin kuidas Jason tuli minu juurde.
"Perrie tema on Jason mu bf, Jason tema on mu parim sõbranna ja tänane pruut Perrie." Tutvustasin ma neid üksteisele. Nad naeratasid ja surusid kätt.
Perrie läks ära, kuna oli aeg kui pruut ja peigmees lähevad oma mesinädalatele. See oli emotsionaale. Paljud nutsid ja kaasaarvatud ka mina.
"Kallike, kui ma kahe nädala pärast tagasi olen, ma tahan sind ikka siin näha ja ma tahan ka näha sind õnnelikuna koos inimesega kellega sa PÄRISELT tahad koos olla." Me mõlemad nutsime jja ma lubasin seda kõike Perriele. Ma kallistasin ka Zayni ja ka tema ütles kui hea meel on tal mind siin näha.
Nad istusid autosse ja minema nad läksidki. Mina keerasin ümber ja kallistasin Jasonit.
"Tibu ma armastan sind." Ütles Jason mulle ja ma naeratasin ja kallistasin teda. "....aga kas sa oleksid väga pahane kui ma läheksin hotelli tagasi, sest no ma ei tea siit kedagi ja teiseks ma olen tõsiselt väsinud.
"Mine, ma tulen ka varsti, ma pole siin enam kaua." Jason suudles mind ja läks ära. Mina aga läksin laudade juurde tagasi. Järsku aga istus keegi minu kõrvale ja lausus...
"...If I'm louder, would you see me?
Would you lay down In my arms and rescue me? Cause we are the same.You save me.When you leave its gone again." See oli jälle Niall ja ma arvan,et ta ei mõelnudki mind täna enam üksi jätta.
"Niall lõpeta ära, saad sa aru MEIE pole enam olemas. On ainult MINA ja SINA. Ning mina olen koos Jasoniga. Miks sa ei jäta mind rahule?"
"Sest ma armastan sind siiani. Ja see õhtu kui ma olin seal ööklubis..ma olin täis. Ma ei mõelnud selgelt kui ma sind telefoni teel maha jätsin." Proovis ta mulle selgitada seda kõike.
"Kas sa teadsid,et täis peaga öeldaksegi seda mida tegelikult mõeldakse. Ja ma sain ka lõpuks teada millised naised sulle tegelikult meeldivad. Ja see polnud tore kui ma nägin sind mingi teise bimboga meie voodis, ma ei andesta seda sulle mitte kunagi."
"Palun Elisabeth. Palun andesta mulle...."
"Kas sa saad aru ma olen õnnelik Jaoniga, tema ei jätaks mind kunagi maha mingi tibi pärast keda ta tunneb üks öö. Sinuga aga meil oli ainult tülid. Ma ei saa olla koos inimesega kellega ma ei sobi ja kellega ma ainult tülitsen pidevalt."
"Ma muudan ennast Bethi ma luban. Ja palun ära ütle, et me ei sobi, see teeb liiga palju haiget."
"Ei Niall, meie aeg on läbi. Ka sul on aeg otsida keegi uus. Ma nüüd lähen. Hüvasti ."
Järsku ta tõusis püsti ja võttis mult käest kinni:
" Ive never had the words to say. But now I'm askin' you to stay for a little while inside my arms, And as you close your eyes tonight. I pray that you will see the light, that's shining from the stars above."
Me lihtsalt olime seal ja kuidagi moodi ma olin sattunud ta käte vahele ja seal me nüüd olime üksteise kallistuses.
Ma igatsesin seda tunnet, mida ma praegu tundsin. Väga
YOU ARE READING
Story Of My Life
FanfictionElisabeth-Maria on 17 ning tema tõisne soov on kohtuda One Directoni poistega. Aga kuna ta elab Eestis arvan ta, et tal pole võimalustki kohtuda nende poistega. Aga 18 sünnipäeval saab ta kingi mis muudab ta elu! Aga tüdruk ise veel ei tea seda.