Story Of My Life

let me change your ticket

 2 kuud hiljem 

Need kaks kuud on olnud parim aeg mu elus. Ma olen Nialliga tõsiselt õnnelik. Kõik halb on kui meelest pühitud. See on nagu mingi unelm. Ma ei suuda uskuda, et mu soovid on täite läinud. See on lihtsalt nii ebarealistlik. 

 Kahjuks aga peab see õnnn natukeseks lõppema. Nimelt mind ootab mu väike õde kodus. Ja kuna poistel on ikka tuur pooleli, ei saa nad kaasa tulla.  Ma tean juba paar päeva, et ma pean lahkuma Nialli ja teiste juurest umbeks kuuks. Aga ma ei saa midagi teha.  Mina igatsen oma peret ja minu pere igatseb mind.  

Praegu ongi see hetk kui poisid lõpetavad esinemise ja peaksid iga hetk hotelli jõudma. Siis ma pean talle rääkima. 

 Niall POV

Ma olen kõige õnnelikum inimene siin maailmas. Ma sain oma unelmate tüdruku tagasi, kellele ma tahan varsti abieluettepanekut teha. Ma ei taha temast ilma jääda- ma ei suudaks ilma temata. Ta on mu maailm, mu Muusa-kellest saab laule kirjutada. See hetk kui me lahus olime oli kõige  raskem aeg üldse. 

Jõudsime poistega just hotelli ja auto peatus. Muidugi olin mina esimene kes autost välja hüppas ja hotelli sissepääsu poole hakkas jooksma. 

"hahahhaha vaadake kui armunud jookseb oma armastatu juurde ja jätab meil jälle välja"  kuulen tagant kuidas Harrry  teistele poistele ütleb.  Jään seisma ja keeran ümber.  "Oh kalllis, ära muretse, küll sinu aeg ka tuleb"  teen talle silma ja jooksen edasi.

Tuppa jõudes aga näen seal Elisabethi kes on üpris närviline. Peatusin ja minu peast käivad läbi kõik kõige hullemad mõtted.  Lähen tema juurde ja kallistan teda.  Ta kallistab mind vastu ja teeb mulle pisikese musi. 

"Kas juhtus midagi mu arm?"  ei suutnud ma enam teda sellisena vaaadata. Tema aga ainult noogutas. 

"Kallis, räägi siis. Ma ei hammusta."  püüdsin teha rõõmsamamat nägu kuigi sees valitses mul jube hirm.  Kas ta tahab mind jätta? ei ei EIIIIII.  Mu printsess ei tohi mind jätta...mitte enam. 

"Ma lähen tagasi koju, ma igatsen oma peret ja sõpru"  

"Kauaks ja kuna sa lähed?" suutsin ma ainult temalt küsida.

Ta vaikis veel üpris kaua kui tõusis, vaatas mulle otsa ning siis põrandale. 

"mdea veel, eks näib kuidas seal asjad on. Aga praegu ma pakun, et umbes kuuks või siis isegi rohkem, kui vaja."   okeeeeei see ei ole päris maha jätmine aga ikkagi ta lahkub jälllle minu juurest. ooota kuna? 

"Kuna?"  järjekordne vaikus. Kartsin kõige hullemat. 

".....Homme hommikul esimese lennuga." OOOTA MIDAA??! seda ma ei osanud oodata. Ma tõusin samuti püsti ja vaatasin teda. 

"Miks? miks saan mina sellest alles nüüd teada? miks sa nii teed mulle mu Arm?"  Me vaatasime üksteisele otsa ja mõlemal hakkasid pisarad jooksma. Kallistasin teda. 

"ma-ma ei julgend sulle varem öelda  kuna ma kartsin,et sa ei laseks mul minna."  olgu see oli tõsi. Aga samas noh tal on ka õigus oma vanemaid ja sõpru külastada. 

"Ma saan sinust aru. Aga lähme magama praegu?"   

ta ainult noogutas ja läks voodisse. ma järgnesin talle.  Läksime teki alla ja võtsin ta kaissu

 HOMMIK/ NIALL POV.

Ärkasin üles kellegi liikumise peale. Silmi avades nägin voodi kõrval tühjust. Tõusin kohe istuli ja nägin kuidas mu printsess asju pakkis. 

"Hommik" ta vaatas mulle otsa ja naeratas ning ütles sama. 

"Anna andeks kallis, ma magasin sisse ja pean nüüd kiirustama, suhtleme hiljem?"  ma suutsin ainult noogutada. 

"Watching you get dressed messes with my head                                                         Take that bag off your shoulder.                                                                           Come get back in bed, we still got time left, this don’t have to be over"   laulsin vaikselt. Elisabeth vaatas mind juba kurvemalt. 

"anna andeks, aga ma pean minema. ma tuleks tagasi aga ei saa." 

"Girl don’t leave me all alone in this hotel." proovisin edasi. 

"palun sind ära tee seda raskemaks. ma ei tahaks jätta aga pean. Ma lähen nüüd." Kõndis minu juurde ja suudles mind. 

"You should probably stay, here with me a couple more days
Come on let me change your ticket home
Don’t go, it’s not the same when you go
And it’s not good to be all alone" 

"Ei. palun Niall ära tee seda veel raskemaks kui see juba on."  ütles ta. Andis veel ühe musi ja läks ukse juurde. Seal jäi ta veel seisma. Mu lootus oli juba et ta mõtles ümber aga ei. 

"I love you Niall. i love you so much. you are my one and only."  Ütles ta ja kadus. 

"I love you too" ütlesin nüüdseks juba uksele. 

Panin ennast riidesse ja saatsin printsessile sõnumi: 

loodan, et sa ei leia kedagi teist.....

Love, Niall