Story Of My Life

And I'll be gone gone tonight

Sünnipäev oli juba tükk aega käinud, ning paljud olid isegi ära vajunud.  Iiris ja Paula olid kuskile ära kadunud nig mina istusin koos Nellyga diivanil ja vaatasime neid kes tantsisid.

 "Bethi vaata, üks üsna ilus kutt jälgib sind juba tükk aega" "Milline?"  küsisin ning Nelly näitas köögi poole. Vaatasin ka siis sinna ning keda ma nägin...Ryan... keerasin oma pilgu ruttu ära.

 "Ei sa eksid, ma olen kindel, et ta ei vaata mind" 

"Eino tegelt ikka vaatab küll sind. Panin juba ammu tähele, et ta vaatab siiapoole. Isegi kui räägib kellegi teisega, ta jälgib sind....jaa oh god ta tuleb siiapoole" 

"Mida?"  Küsisin ehmudes ning vaatasin siis ruttu sinnapoole, kus enne oli Ryan aga nüüd tühi koht. Ryan tuligi meie poole. Samal ajal tunnen kuidas keegi liigutab mul kõrval. Vaatan siis sinna ja mäen, et Nelly tõuseb püsti.

"Kuhu sa lähed?"

"Lähen otsin kus Paula ja Iiris jäänud on"  Nii ta tõusis püsti, tegi silma ja läks minema. Mina aga jäin sinna istuma ja ringi vaatama nagu viima idioot.

"Hey, miks sa siin üksi istud?"  kuulsin enda kõrvalt üht poisi häält. Kohe ma ka sinna vaatasin ning nägin jälle neid ilusaid silmi.  Hakkasin mõtlema siis mis talle vastata, aga ükskõik mida ma ka plaanisin öelda ei kõlanud kuidagi hästi.

"Sõbranna jättis mu siia, et teised üles otsida." vastasin siis. Sellepeale Ryan naeratas ning istus minu kõrvale. Selle peale läksin ma väga-väga pabinasse.

"Muide sa näed kuidagi tuttav välja, kas ma tean sind?"  Sellepeale vaatasin ma kõrvale. Kas ta tõesti ei mäleta mind....hallooo miks ta peakski mind mäletama, ja pealegi sellest on nii kaua juba kui me nägime seal bussis.  Tundus, et ma olin  liiga kaua mõttesse jäänud ning ütlesin siis lõpuks:

"Ei, ei usu. Vähemalt mina näen sind esimest korda."

"Hmm... huvitav, ma olin üpriski kindel, et ma olen sind näinud enne."  peale seda jäi ta mõttesse ning meie vahele tuli vaikus. Ega ka mina ei suutnud uut teemat üles võtta ning otsustasin välja mõelda mingi vabanduse, et seal minema saada.

"Ee.. ma lähen nüüd, oli meeldiv sinuga tuttvuda. Aga ma olen tõesti väsinud ning lähen ära magama."  Peale seda ma tõusin üles. Aga enne seda tundsin, et mu käest võeti kinni. Tänu sellele kukkusin ma tagasi diivanile. Vaatasin Ryanile segaduses otsa. "Kas ma võin täna sinu juures magada? Ma tõesti ei suuda kuskile minna. Liiga palju sai joodud" 

 "jah võid küll"  Aga see tuli nii automaatselt, et ma seda juba ka kahetsesin. Aga juba oli hilja. Ryani näkku tuli see armas naeratus. Vaatasin ringi ning nägin ,et rahvast oli vähemaks jäänud. Küllap on minema läinud.  Juba me kõndisime minu toa poole. Avasin selle ning liikusin voodi poole. Aga enne seda lükati mind vastu seina ja hakati suudlema. Püüdsin Ryani ära lükata aga ei suutnud. Ning läksin sellega kaasa. Aga siis kui ta hakkas mind voodi poole viima sain aru, mis ta mõttes on ning proovisin teda eemale jälle lükata. Seekord see ka õnnestus. "Palun ma ei taha, mitte täna" tema ainult mõmises ja hakkas mu kaele suudlema. Ma hakkasin nüüd kartma, ning silma tulid pisarad, " Palun Ryan lõpeta, sa oled joonud. Krt Ryan kobi minema, ma ei taha sind näha"  Peale seda ta tõmbus eemale ning vaatas mulle silma " Sa, sa tõesti ei taha? Aga miks"