Story Of My Life

I'm in love with you

Isabella POV

tehtud. Ma ütlesin seda. Kartlikult vaatasin ma Harry silmadesse. Ta silmad olid kurbust täis. Nojah mida ma siis lootsin? Ma ei saanud ju mõelda, et kui ma talle seda ütlen hüppab ta rõõmust lakke. Me istusime vaikides ja jälgisime üksteist. Ma ei teadnud mida ma talle öelda veel võiksin. See kõik oli ka minu jaoks raske. Ma olen terve tänase päeva püüdnud Nialli eirata. Ma läksin kodust minema, kui ta helistas, et ta saab stuudiost vabaks. Mul oli vaja mõelda selle kõige peale. Kui ma olin seal rannas istunud sain ma aru, et tegelikult oli mulle see suudlus meeldinud. Ja kõige hullem selle juures oli see, et ma olin ka Nialli armastama hakanud. See kõik ajas mind hulluks.

"Miks? Ütle miks kuradi pärast pidid sa mu PARIMAT sõpra suudlema? Kas sa tahtsid mulle tagasi teha? Tubli...."

"Eiii ausalt Harry asi pole üldse...." proovisin ennast välja vabandada aga Harry ei lasknud.

"Ole vait. Tubli sa said sellega hakkama. Ma sain haiget. Ja nüüd saan ma ka aru mida sina tundsid kui ma koos Kendalliga olin. Aga miks just minu sõber? Kas kedagi teist polnud seal klubis? Miks sa just tema pidid valima?" Harryl olid pisarad silmas. Ega ka minu silmad polnud kuivad.

"Oli. Aga see lihtsalt...." "Eii Elisabeth selline asi ei saa lihtsalt juhtuda. Jah okei ma tean, et sa olid täis. Jah ma sain aru, sest sa helistasid mulle eile. Aga kas sa olid tõesti niii täis, et sa ei saanud enam aru mida sa teed? Kas sa minu peale ei mõelnud?" Oota mida?

"Ei ma ütlen ausalt. Ma ei mõelnud sinu peale, sest tead miks? Aga vot sellepärast, et ma võin kihla vedada, et ka sina ei mõelnud minu peale kui sa selle bitchiga olid. Või mõtlesid? ei oota ma ei taha teada, sest sa nagunii ütleksid, et mõtlesid. Sa valetaksid. Aga mina ei valetanud, mina ütlesin sulle mitte ei tormanud sõbra juurde ütlema, et ta hoiaks seda saladust edasi. ohh eii oota see polnud ju saladus. TERVE MAAILM teadis seda. Ja kas sa oled tõesti nii loll, et arvasid, et mina ei tea mis maailmas toimub? " Ma olin vihane ja kurb samalajal. Ma ei suutnud enam.

Ma võtsin oma asjad ja jooksin välja. Tagasi vaadates polnud Harry mulle järgi tulnud. Miks ta peakski. Võtsin kotist oma, vabandust Nialli võtme ja tegin ukse lahti. Vastu vaatas mulle närviline Niall, kes kõndis toas edasi tagasi. Järsku jäi ta seisma kui mind nägi ja jooksis mind kallistama. Alguses ma seisin nagu kivikuju seal, sest ma ei saanud aru mis toimub aga lõpuks võtsin ka mina tema ümbert kinni. Nii me siis seal seisime.

"Kus sa olid? Sa ei kujuta ette kui mures ma olin. Sa ei võtnud mu kõnesid vastu ja saatnud mulle sõnumeid tagasi. Kas juhtus midagi?Ma helistasin isegi juba politseisse aga nemad ei saanud praegu veel midagi teha, sest sa olid nende sõnade järgi nii vähe kadunud. Aga minu jaoks oleksid sa nagu mitu kuud kadunud olnud." Nialli hääl oli ikka närviline aga juba oli ta rahulikum.

Ma lasin tast lahti ja istusin diivanile. Käed panin näo ette. Niall tuli ja pani oma käed ümeber minu. Nii ma siis olin seal tema kaisus ja nutsin.

" Ma kohtasin täna rannas Harryit." Niall läks järsku krampi ja küsis ettevaatlikult: "Nii ja mis edasi juhtus? Kas ta tegi sulle midagi?"

"Ei midagi ei teinud. Kuna meil oli vaja rääkida, siis me läksime ühte kohvikusse ja no seal ma siis rääksin välja, et me eile suudlesime." Niall tõstab vaikselt mu näo nii, et me vaatame üksteisele silma. "Miks sa seda tegid?"

"Anna andeks Niall, aga ma ei suutnud enam. Ma pidin seda talle ütlema. Tead kui halb on midagi sellist varjata." Ütlesin talle seda silmadesse vaadates. Tal on nii ilusad mere sinised silmad, ma olen vist tõsiselt temasse armunud.

"Aitäh!" Naeris Niall. Ma vaatasin talle lolli näoga talle otsa. "Mis aitäh?" "Sa ütlesid, et mul on nii ilusad silmad ja, et sa oled minusse armunud. "

upss! "Kas ma tõesti ütlesin seda kõvasti välja? Ma ei mõel...." Ma ei saanud seda lauset lõpetada, sest Niall suudles mind taas. See oli isegi parem kui eilne.

"I'm in love with you. And all these little things" ütles nüüd Niall lõpuks.

"Kas sa teadsid, et sa oled kõige ilusam tüdruk keda ma kohanud olen? Küsis Niall peale pisikest vaikust minu käest.

"ahh ära jama. Ma tean, et sa oled ka ilusamaid kohanud." Ma ei tahtnud seda uskuda, sest ma TEAN, et tal ja teistel poistel on ikka tõsiselt palju tõsiselt ilusaid fänne.

"Ausalt ma ei valeta. I know you've never loved.The sound of your voice on tape. You never want to know how much you weigh. You still have to squeeze into your jeans. But you're perfect to me. "

Ma hakkasin selle ühe lause peale naerma. "Oh Niall kas ma tõesti pean ennast teksadesse pigistama?" Ma ei suutnud naeru lõpetada. Lõpuks nakatasin ka Nialli sellesse.

Järsku käis uksekell ja me mõlemad lõpetasime naermise paugu pealt ja vaatasime korda mööda üksteist ja siis jälle ust. Niall tõusis püsti ja seal oli Zayn ja Liam.

Nad ütlesid mõlemad tsau ja astusid sisse. Mind nähes jäid nad kohe seisma. ALguses vaatasid nad üksteist ja siis Nialli.

"Niiet see on tõsi mida Louis meile rääkis. Elisabeth elabki sinuga. Aga see selleks. Me tulime tegelikult ühe teise asja pärast. Meil on vaja teiega tõsiselt rääkida. Lähme räägime ELisabeth sinu toas ja Liam räägib Nialliga köögis." Ütles Zayn tõsiselt. Ma ainult noogutasin, sest ma hakkasin juba vaikselt karma. Hea, et ma polnud täna meiki peale pannud. Muidu oleks see praegu ikka väga laiali.

Ma tõusin püsti ja läksime minu tuppa. Mõlemad vaikisime.

"Harry ei tulnud täna stuudiosse, sest ta pidi mõtlema. Tagasi tulles oli ta veel hullemas seisus."

_-----------------------------------

Kirjutan seda osa veel.edasi aga praegu pole aega. Õhtul või homme kirjutan edasi :D