Strong Girl

5. osa - Tüli

Astume sellesse ruumi sisse ning kõigi pilgud on pööratud meile. Mina aga vaatan seda tüdrukut, kes seisab Louise kõrval ja hoiab temalt ümbert kinni ja on mulle vägagi tuttav, kuid ma ei suuda meenutada, kus ma teda ennem näinud olen. Tuba on päris suur ja avar. Toa keskel on punast värvi diivan ja selle kõrval kohe laud, millel on kohvimasi ja kõik vajalik, mida kohvi valmistamiseks vaja on.

Järsku tuleb mulle meelde selle tüdruku nimi. Eleanor, ta on mu tädi Bella sõbranna tütar. Nad käivad vahel meil kohvi joomas. Ma pole suhelnud temaga eriti ja minu arust on ta ülbe ja ennasttäis.

Liigun Harry järel diivani juurde, kus on ka kõik teised. „Tsau Adriana,“ ütleb Louis mulle peenikese häälega. „Tsau Louis,“ vastan tavalise häälega, sest mul pole eriti tuju temaga jamada. Eleanor naeratab mulle sõbralikult, kuid mina ainult vaatan teda altkulmu ning peidan ennast Harry selja taha.

„Nii poisid, lähme laulma!“ ütleb nende helimees meie juurde tulles ning käega mingi ukse poole suunates ja ise sinna poole liikudes. „Sa võid endale kohvi teha ja tunne ennast nagu kodus,“ ütleb mulle Harry naeratades ning läheb teiste järel proovi tegema.

Sinna tuppa jääme ainult mina, Eleanor ja Perrie, kui ma ta nime ikka õigesti kuulsin. Liigun kohvilaua juurde ja hakkan endale kohvi tegema. „Kui sa juba kohvi teed, siis äkki teeksid mulle ka?“ küsib Eleanor naeratades diivanile istudes ja hakkab ajakirja lugema. „Ja mulle ka,“ ütleb Perrie naeratades ning jalutab akna juurde. „Olgu, aga lisandeid tulete panete ise sisse,“ ütlen muigega ja tegutsen edasi.

Lõpuks saavad kohvid valmis. Lisan enda kohvile veidi koort ja suhkurt ning segan ära. Võtan tassi kätte ja istun diivanile Eleanori kõrvale. „Valmis?“ küsib ta oma pilgu ajakirjalt minule pöörates. Noogutan pead ning võtan lonksu oma kohvist.

Eleanor tõuseb diivanil ja läheb oma kohvi võtma. Tegelikult ta polegi nii hull, kui ma arvasin. Ja sellest Perriest ma tean ainult nii palju, et ta on mingis bändis nimega Little Mix ja et ta on Zayni tüdruksõber.

Eleanor sai oma kohvi valmis ning tuleb ja istub mu kõrvale tagasi. „Mu ema pidi täna õhtul teile tulema,“ ütleb ta naeratades. „Nojah,“ ütlen vaikselt ning ohkan raskel. Ta ema ei meeldi mulle üldse. Kogu aeg, kui ta meil käib küsib ta „Noh millal sina siis mehele lähed?“ Nagu mul oleks sellega kiiret.

Saan lõpuks oma kohvi joodud ning lähen ja pesen kraanikausis oma tassi ära. Peale seda asetan tassi samale lauale, kus ma selle võtsin. Istun diivanile tagasi. Võtan igavusest oma iPhone’i ja mängin seal Temple Run’i. Tavaliselt ma seda ei mängi, kuid praegu ma lihtsalt suren igavusse. Perrie ja Eleanor räägivad mingit tibide teemat ja mind see absoluutselt ei huvita. Kell näitab juba 16.15. Ma olen siin olnud umbes kaks tundi. Vahepeal ma oleksin peaaegu magama jäänud, kuid siis Eleanor naeris kõvasti ja selle peale ma ärkasin ülesse.

Järsku tulevad poisid sealt ruumist välja. Mu nägu lööb kohe särama, sest saan lõpuks siit minema. Lippan kohe Harry juurde ja naeratan talle laialt. Ta tundub väsinud, kuid ta naeratab vastu. „Mis on?“ küsib ta ja me suundume ukse poole. „Pärast räägin,“ ütlen naeratades uksest välja astudes.

Autosse jõudes küsib Harry kohe „Miks sa ennem nii rõõmus olid?“ Muigan veidi ja vastan: „Sest sa oled mu päästeingel.“ Harry kortsutab selle peale kulmu, nagu ei saaks ta mitte midagi aru. Mina aga purskan valjult naerma. „Vahet pole,“ ütlen talle veel ning me alustame sõitu.

Peatume minu maja ees. Harry teeb mulle ukse lahti ning ma astun autost välja. Me seisame ja vaatame üksteisele otsa, kuni ma näen, et mu tädi meid salaja kaardina tagant piilub. „Aga tsau siis!“ ütlen Harryle kiirelt ning teen enda värava lahti. „Tsau, aga ma helistan sulle pärast,“ ütleb Harry pervokulme tehes. „Kui sa julged,“ vastan naeratades ja liigun oma maja poole.