Kurikuulus

k.a.h.e.k.s.a.s

Hommikupoolikul valutasid mul silmad tungivast väsimusest, sest ma ei suutnud uinuda tänase öö jooksul. Mu mõtted tiirlesid kogu aeg ümber selle videokõne, mille see tüüp oli teinud. Kuidas ta teab, mida ma teen? Kas ta on paigaldanud kuidagi minu sisse mingi kiibi? See kõlas väga absurdsena, aga mida ma peaks siis mõtlema? Et ta on selgeltnägija?

Võpatasin päris korralikult, kui kuulsin kedagi uksele koputavat.

"Pattie? Oled sa ärkvel?" tundsin ära Finni hääle, isegi kui see kõlas pisut summutatuna.

Enne, kui ta jõudis tuppa siseneda, olin selja Finni poole pööranud ja teki üle peale tõmmanud. Kujutasin ette, et praegu oli saanud kell seitse hommikul ning peaksin kooliks end valmis sättima, aga täna valisin koju jäämise. Ma ei oleks olnud võimeline minema kooli sellises seisus ja taluma järjekordseid märkusi minu suutmatusest tundides teemale keskenduda. 

"Ah soo. Sa magad. Vabandust," pomises Finn arusaadavalt ja väljus ruumist, jättes mu üksinda kaosesse. Nagu siis, kui ta oli ära kolinud.

-

Komberdasin sasiste tumedate juustega mööda treppi alla kööki, kus ema rüüpas vaikselt laua taga kanget kohvi ja luges kõmuajakirja, mis oli ta lemmik. Külmkapi juurde ilmudes vahtis ema mind nagu oleksin mõne inimese tapnud.

"Kallike, mis lahti? Sa ei käitu nagu varem," märkis ta ainuüksi mulle silma vaadates.

"Mitte midagi pole lahti, mõistad?" otsisin kapist piimapaki ja maisihelbed, valades need ühte kaussi. See veel puudus, et ma hakkaksin uuesti selgitusi jagama.

"Trisha, ära pea mind rumalaks. Ma ju näen, et sul on mingi probleem," vaidles ta ikka vastu.

"Ma ei pidanud sind rumalaks. Ja mul pole mingit probleemi," trampisin vihaselt elutuppa koos helveste kausi ja teelusikaga. Ühe katuse all emaga viibimine oli isegi praegu liig. Mõistan, et ta on minu ema ja muretseb, aga ma ei taha, et ta sekkuks minu asjadesse.

Peatselt lõpetasin hommikusöögi, jättes vähese piimaga kausi elutuppa diivanile. Vean kihla, et saan hiljem selle pärast taunida, aga see tundus minu jaoks nii tühisena video kõrval, mis oli ilmunud tunde tagasi minu arvutisse.

Ma tean, mida sa teed.

Käitu targalt, Trisha.

Uskumatu, et ta oli teadnud mind kutsuda isegi mu kasutatavaima hüüdnimega. Kuidas see oli võimalik, et ta pole kordagi minuga kohtunud, aga ometi on tal nii palju teavet minu kohta? See tüüp peab olema kohutavalt nutikas.

Üles korrusele samme seadnud, kukkusin ma pikali. Algul arvasin, et koperdasin mingi trepiastme taha, aga kui ma olin taas liikusmisvõimetu, siis oli kõik selge.

"Der-rick, mida s-s-sa t-eed?" taganes naine köögi kõige tagumisse nurka, kust puudus väljapääs, aga Derrick ei kõndinud talle kohe järgi. Ta nautis momenti, kus tal oli võim kontrollida oma ema saatust. Derrick oli oodanud liiga kannatlikult päeva, kus ta saab kätte maksta.

"Ma tean, et sa tapsid isa meelega. See polnud enesekaitse - ta ei ründanud sind kunagi. Aga sina süüdistasid teda ikkagi. Sa tahtsid talt ainult raha. Mina jäin sulle lihtsalt jalgu ja seepärast kohtlesid sa mind nagu mõnda kaltsu, hoolimata sellest, et ma olin su poeg. Nüüd on aeg maksta oma tegude eest, kas sa ei leia? Oled liiga mugavaks muutunud isa varandusega," lähenes Derrick ettevaatlikult emale nagu saakloom oma ohvrile. Mida väiksemaks muutus nende vahemaa, seda rohkem hakkas naine värisema.

"See pole tõsi. Ma ei teinud talle midagi. Palun, Derrick, ära tee seda! Sa hakkad seda veel kahetsema! Ma olen su ema!"

"Enam mitte."

Siis oli juba hilja, et takistada Derrickut, kes oli enda mustade dressipükste taskust võtnud noa ja pussitanud sellega otse naise südamesse.

Poiss jälgis huviga, kuidas ta ema vajus surnuna maha, hoides mõlema käega kinni oma haavast. Muidugi see polnud Derricku jaoks kerge katsumus, aga kui see oli lõpule viidud, tundis ta ennast koormast vabana.

Vahepeal oli tema kõrval hõljunud seesama naisterahva vaim, kes oli teda aastaid õpetanud ja tundis ülimat rõõmu Derricki saavutuse üle.

Sa oled väga tubli. Fotoaparaat on taaselustunud.

Derrick heitis uhkelt pilgu vaimule ja võttis välja köögilaua peal lillevaasi taga olnud fotokaamera, mis oli jäädvustanud lindile kõik, mis oli äsja toimunud.