Üks Pluss Üks Võrdub Kaks

12

Järgmisel päeval ei suutnud ma aga muust mõeldagi, kui vaid eilsest juhtumist. Kerisin seda oma peas ikka uuesti ja uuesti. Kaspari suudlus pani mind elavana tundma ja ma pole seda tunnet enam kaua tundnud. See oli kaua aega tagasi.

"Rahel, kas sa üldse kuulad ka mind?"küsis Berit. Loomulikult ma ei kuulanud. Kurat. Nüüd hakkab ta kindlasti küsima.

"Vabandust, ma olin omas mõtetes."

"Näha oli jah. Kus sa eile jälle olid?"

"Kaspari juures."pomisesin ma.

"Oleks pidanud aimama. Midagi juhtus."

"Juhtus küll jah."

Ma tahtsin seda suudlust kõigest minu ja Kaspari vahel hoida, kuid tundub, et see pole enam võimalik. Ma lihtsalt ei suuda Beriti pinnimisele vastu panna. Ta on selles liiga osav.

"Las ma arvan. Te suudlesite."

Noogutasin. "Nii see oli jah. Aga Berit, palun, ära räägi kellelegi. Ma ei taha, et terve küla peale jutt laiali läheks."

"Sa ju tunned mind. Ma ei räägi kellelgi. Minu ausõna."

"Aitäh sulle. Pole neid kuulujutte juurde vaja."

"Aga kuidas temaga suudelda oli? Kes seda alustas?"

"Noh, ma hakkasin just ära minema, kui ta mul käest kinni haaras. Vaatasime teineteist ja siis tema tegi esimese liigutuse. Oh, ma ei tea, Berit."

Berit muigas. "No sa vaata ennast. Sa oled temast ikka täiega sisse võetud."

"Jah, ma olen täiega sees. Ta on nii ligitõmbav ja..."

"Seksikas?"

"Just. Ta on kõike seda. Ma vist pole kunagi varem nii kellegi vastu tundnud."

Berit ei vastanud rohkem midagi. Edaspidi olime oma mõtetes ja kastsime ära terve kasvuhoone.

***

Õhtul istusime jälle baaris. Daniel oli taas tööl.

"Täna me ei flirdigi?"küsis Daniel imestunult.

"Tead, ma ütlen ausalt, et ma olen kellessegi armunud."

Daniel vaatas mind ülltunult. "Ma tahaks ka teada, kes see õnnelik noormees on."

"Lubad, et sa kellelegi ei räägi?"

"Rahel, sa isegi ei pea midagi sellist mulle ütlema."

"Ma olen sellesse uude poissi, Kasparisse, armunud."

"See tuli küll üllatusena."

"Ta suudles mind eile."

Rääkisin Danielile ära kõik, mis eile juhtus. Ka selle tantsimise osa, mida ma Beritile ei rääkinud. Usaldasin lihtsalt Danielit rohkem.

"Vau. Noh, eks siis tuleb loota, et teil midagi välja ka tuleb."

"Loodame."

"Kuulge, lähme õue."ütles Berit, kes järsku mu seljataha ilmus.

"Hea küll."

Jätsin Danieli üksi baarileti taha ning läksime Alina, Risto, Beriti ja Andreasega õue.