The Sound[m. healy] Eesti keeles

7

"Jordaniga? Miks sa temaga välja lähed?"küsis Joe, kui minu pool istusime ja ma üritasin oma muusikaajaloo kirjandit korrastada. 

"Miks mitte?"

"Sest ta ei meeldi mulle."

Turtsatasin. "See, et ta sulle ei meeldi ei tähenda seda, et ta ei võiks mulle meeldida. Äkki mulle just meeldivadki pahad poisid?"

"Mida sa ajad? Ma ei saa aru, mis naisi pahade poiste poole tõmbab."

"Sest nad on... keelatud? Tead, ära küsi. Ma pean oma kirjandi ära lõpetama."

"Ah, mida iganes. Ma ei suuda oodata, kui Mayat jälle näen."

"Maya on selle kohvikust pärit tüdruku nimi?"

"Jah. Ta meeldib mulle väga."

"Noh, ma loodan, et sul läheb temaga siis hästi."

"See kõlas küll... nähvamisena."

"Anna andeks, mul on tegelikult sinu pärast hea meel. Lihtsalt see uudis, et isal on vähk... Ma mõtlen sellele iga päev. Kui ta sellest eluga välja ei tule, siiis..."

"Ära mõtle nii. Su isa on tugev mees. Ta elab selle üle. Su isa elab veel kaua, näeb kindlasti su lapsed ka ära."

"Joe, lapsi mina küll ei saa."

"Ära iial ütle iial."

"Enne saad sina lapsed, kui mina."

"Kuule, ära kobise. Tee oma töö lõpuni."

Pööritasin silmi. "Jajah."

***

Teisipäeval, kui tunnid lõppenud olid, viisin Matthewile lõpuks töö tagasi. Lootsin, et seekord talle töö kõlbab ja paneb kasvõi hindeks kolme. 

"Tere. Ma tõin oma uue töö. Loodan, et see sobib."

Noh, natukese hilinemisega, aga mis siis ikka."sõnas ta noogutades. 

Tahtsin juba lahkuda, kui ta mind peatas. 

"Caterine, kas te ei tahaks minuga laulda?"

"Teiega laulda?"

Matthew noogutas. "Jah. Ma tahaks teie imeilusat häält veel kuulata."

"Hea küll. Mul pole nagunii kuhugi kiiret."

Ma ei teadnud, miks ta minuga veel laulda tahtis. Ta istus klaveri taha ja asus mängima. Alguses ei suutnud ma laulu sõnu meenutada, kuid kui ta laulma hakkas, tulid mulle kõik meelde. Olime mõlemad laulus nii sees. 

"Kas sa pole kumagi mõelnud lauljaks hakata?"küsis ta, kui olime lõpetanud. 

Raputasin pead. "Kindlasti mitte."

"Miks? See oleks sulle nii sobilik."

Kehitasin õlgu. Ühel hetkel oli ta mulle nii lähedal. Mu süda hakkas kiiresti põksuma. 

"Caterine."sosistas ta ja suudles mind. 

Ma ei suutnud teda kohe eemale lükata. Ma lihtsalt nautisin seda. Kuid siis hakkas mulle köitma, et me ei tohiks seda ju teha. 

"Me ei tohi seda teha."ütlesin ma vaikselt. 

"Sa hakkasid mulle meeldima algusest peale, kui ma sind nägin. Sel päeval, kui sa hilinedes klassi tormasid."

"Aga te ju..."

"Ütle mulle sina."

"Sa oled mu õpetaja."

"Jah."

"Vabandust, ma pean minema."pomisesin ma ja jooksin klassist välja.