The Sound[m. healy] Eesti keeles

13

Olin kutsunud Matthewi randa. Õues oli küll pisut külm, kuid mulle meeldis rannas. Nii oma mõtteid mõlgutades ei pannudki ma tähele, kui Matthew mu selja taha ilmus ja oma käed mu silmadele pani. 

"Arva ära, kes see on."

"Ilmselgelt Matthew."

"Mh, see polnud üldse lõbus."ütles ta. Ta võttis oma käed ära ja ma pöörasin ümber. 

"Vabandust."

"Kas lähme minu poole? Sa jääd haigeks siin."

"Hea küll. Üks soe tee kuluks ära küll."

Kõndisime tema juurde ja ta hoidis terve tee mul käest kinni. Teine pool ütles mulle ikka veel, et me ei tohiks seda teha, et ükskord jääme nagunii vahele. Kui tema juurde jõudsime, rääkisin sellest ka talle. 

"Ära muretse. Sa ju poleks mind randa kutsunud, kui sa poleks meisse uskunud."

"Jah, aga ma ikkagi kardan. Ma ei taha teada, mis meist saaks ja mida inimesed ütlevad."

"Ja meie vanuse vahe..."

"Ole nüüd. Sina oled 17 ja mina ainult 25. See pole midagi nii hullu. Ma saan aru, kui ma oleks 35 või midagi."

Ohkasin. "Ma ei tea."

"Ma teen sulle ühe sooja tee ja siis viime su mure mõtted mujale."

Jõin sooja teed ning Matthew rääkis mulle erinevaid lugusi. Ta rääkis ka, kuidas tal oli mõte siia kooli muusikaõpetajaks tulla. 

"Muide, mida sa oma vanematele ütlesid, kui ära läksid?"küsis Matthew. 

"Ma tegelikult põgenesin."

"Ah et minu tüdruk on selline kavalpea."

"Sinu tüdruk."sosistasin ma. Mulle meeldis nende sõnade kõla.

"Kuidas see sulle meeldib?"

"Väga."

"Kuidas sulle see meeldib?"küsis ta ja suudles mind. Ma ei jõudnud kuidagi mood vastata. 

Soovisin sel hetkel, et aeg peatuks. Ma ei tahtnud tema juurest lahkuda, Kogu mu keha ihales teda. Ma polnud varem midagi sellist tundnud. 

"Oota, pea nüüd hoogu."ütlesin ma hingeldades. 

"Mis on?"

"Lihtsalt vajasin hingetõmbe pause."

"Vabandust. Ma lihtalt ihalen sind. Mõistad?"küsis ta. Noogutasin. 

"Ma tunnen sinu vastu täpselt seda sama."

"Caterine, kas sa lubad mulle ühte asja?"

"Mida?"

"Luba, et sa ei tee Jordaniga enam mingit tegemist."

"Luban. Ma olen ainult sinu."

Matthew naeratas. "See meeldib mulle."

"Ma teen temaga lõpu."

"Parem oleks."

"Juba homme. Koolis."

"Ma siis hoian sul silma peal."

"Ma saan hakkama."

"Kindel?"

"Kindel."

"Sa oled imeline. Ja lõpuks oled sa minu."

Ta suudles mind tormakalt ja seekord ei peatanud meid mitte miski.