The Sound[m. healy] Eesti keeles

19

"Siin on nii mõnus."ütlesin ma, kui me voodis olime ja šampust jõime.

"Jah. Võikski siia jääda."

"Kahjuks peame juba homme minema."

"Ärme praegu mõtle sellele. Oleme lihtsalt selles hetkes."

Noogutasin. "Sul on õigus. Tead mis? Ma tunnen, et olen juba pisut purjus."

Matty naeris. "Ära sa räägi."

"Aga see on hea."

"Jah? Kas kavatsed täna ka oksendada?"

"Ära mõnita."

"Vabandust, kallike."

"Kõik on nii ilus ja..." Puhkesin äkitselt nutma.

"Miks sa nutad?"küsis Matthew, pühkides mu pisarad ja võttes mind endale kaissu.

"Me ju mõlemad teame, et see ei kesta kaua."

"Caterine, kõik läheb hästi."

"Ei, ma ütlen sulle, et meie suhe ei lõppe hästi."

"Ära ütle nii."

"Sisimas sa ju tead seda, Matthew."

"Jah, kuid ma üritan sellele mitte mõelda."

"No näed. Poleks pidanud seda üldse alustamagi."

"Hei. Vaata mulle otsa."

Vaatasin Mattyle silma. Ma armastasin teda ning ma ei tahtnud teda kaotada.

"Ma luban, et ma ei jäta sind. Ükskõik, mis ka ei juhtuks."

"Ära luba midagi, mida sa täita ei suuda."

"Ole nüüd. Me tulime siia kahekesi aega veetma ja sina nüüd nutad."

"Anna andeks. Mul on lihtsalt nii palju emotsioone."

Me ei rääkinud sellest rohkem. Istusime lihtsalt üksteise kaisus. Oleksin tahtnud nutta, kuid hoidsin ennast tagasi. Me ju olime turvalises kohas ning keegi ei teadnud peale Joe, et meil on suhe.

"Hea küll, ma ei nuta rohkem. Naudime seda aega, mis meile siin jäänud on."sõnasin ma. Pühkisin oma pisarad ning võtsin suure lonksu oma šampusest.

"See on juba õige jutt."

"Suudle mind."sosistasin.

"Hea meelega."

See oli teine kord, kui me magasime ja ma tundsin end õnnelikumalt, kui kunagi varem.

***

Hommikul äratas Matthew mind suudlusega ja tõi hommikusöögi voodisse.

"See lõhnab imehästi."

Ta oli mulle küpsetanud pannkooke ja vahvleid ning lisaks oli need šokolaadiga üle valanud. Joogiks oli värske apelsinimahl.

"Oma printsessi jaoks teen ma kõik."

"Ja mida sa ise sööd?"

"Ma ei söögi tavaliselt hommikuti. Joon ainult kohvi."

Jagasin ka Mattyle oma sööki, kuigi ta eriti ei tahtnud.
Peale sööki panime riidesse, korjasime asjad kokku ning läksime õue. Mul oli kahju lahkuda.

"Ma ei taha üldse minna."ütlesin ma. Matthew istus taas trepil ja tegi ühe suitsu.

"Mina samuti mitte."

Panin pea ta õlale. Olime seal niiviisi tervelt minuti, kuni pidime lõpuks ikkagi minema hakkama.

"Ma armastan sind."ütles Matthew.

"Mina sind veel rohkem."

See oli kindlasti mu elu üks parimaid sünnipäevi.