3. peatükk

315 32 11
                                    

Mida see kutt õige arvab endast? Mis ta tõesti arvab, et sa on selline wannabecool? Ma ausalt hakkan teda juba vihkama, kõik tunded kaovad vaikselt. Ma hakkan seda kutti tõsiselt vihkama juba.

Kõndisin klassi. Kutt istus minu koha peal. Vaatasin teda vihaselt ja kõndisin tema juurde.

"Miks sa minu kohal istud, härra populaarne?" 

"Aga miks ma ei või, preili mittepopulaarne?"

"Kao mu kohalt ära või sa kahetsed seda!"

"Kahetsen? Oi, tore." 

Lõin talle kõrvakiilu kuid mingi naishääl segas selle ära. See oli meie õpetaja.

"Te jääte kolm päeva peale tunde, Frank ja Arabella," ütles ta kurjalt meile. 

Vaatasin vihaselt õpetajat kui ka Franki. Kutt tõusis püsti ja läks oma kohale ning ma istusin oma kohale. Panin kõrvaklapid pähe ja süvenesin oma muusikasse. 

*peale tunde*

Kõndisime Frankiga klassi, kuhu pidime me minema. 

"Nii, koristate selle klassi ära ja viite võtme õpetajatetuppa pärast. Nägemist! ütles õpetaja ja läks. 

Istusin laua peale. 

"Sinu pärast," ütlesin talle ohates.

"Ära nuta tibuke," ütles ta mulle lähemale tulles.

Ta oli mu ees ja ma jälgisin ta silmi. Ta silmad jälgisid mind ning mu huuli.

"Ära isegi kavatse mind suudelda, see oleks rõve," ütlesin talle.

"Ma ei kavatsegi sind suudelda, konn," ütles ta mulle põsemusi tehes.

Ta läks minust eemale ning me hakkasime koristama. Kui klass oli koristatud, siis ma läksin koju ära. Viskasin end voodisse pikali ja karjusin lihtsalt. Mu ema tuli mu tuppa.

"Mis on kullake?" küsis ta murelikult.

"Ma ei taha enam kooli minna. Frank ainult mõnitab mind kurat," ütlesin nutma puhkemas.

Emps tuli ja istus mu voodile.

"See on see poiss, kes sulle meeldib?" küsis ta.

Noogutasin.

"Räägi temaga sellest, et ta meeldib sulle. Ma arvan, et see muudab paljugi. Kutsu ta näiteks õhtusöögile täna ja siis räägite pärast," vastas ta.

"Ema!!! Ei!" ütlesin vastu talle. 

"Anna ta number," ütles ta mu telefoni võttes.

Kui ta leidis ta numbri, siis ta helistas talle.

"Tere, ma olen Arabella ema, tahtsin küsida, et kas sa meile täna õhtusöögile tuleksid? Arabella tahaks väga ning meie ka," rääkis mu ema magusa häälega.

"Kell 17.00 sobib jah?" 

"Väga hea, kohtumiseni!" 

Mu ema pani kõne kinni ja andis telefoni mulle.

"Ma vihkan sind emmmmeee," ütlesin talle padjaga visates.

Me naersime ning ta tuli ja kallistas mind. Nii tore oli ema kallistada. Turvatunne oli. 

********

Heips, ma võtsin end kokku ja tegin osa ära. Kuna mulle meeldib jutte kirjutada, siis ma proovin vahepeal ikka mõne osa ka kirjutada, mitte ainult depressiooniga võidelda. <3 

Printsess 3Onde histórias criam vida. Descubra agora