Üheksateist

8.

Ärkasin üles heleda valguse peale. Silmad avades säras mulle vastu päike. Mu pea valutas kohutavalt. Haarasin sellest kinni ja heitsin pilgu enda ümber. Mu kõrval magas Elijah. Alles nüüd meenus mulle eilne öö. Ta oli avaldanud mulle oma katkise mineviku, sama olin ka mina teinud. Ma ei kahetsenud. Ma tundsin, et võin teda usaldada.

Ajasin ennast püsti märjal hommikusel murul. Mul oli väga külm olla. Kuidas me olime suutnud õue magama jääda? Vaatasin enda jalgade juures olevat viina pudelit, selge. Me olime selle kahepeale täiesti kinni pannud. Raputasin õrnalt poissi. 

"Hommik on," pomisesin käreda häälega ja raputasin teda kõvemini. Poiss oigas ja avas oma silmad. 

"Aa, mis me magasime õues?" paistis talle päike silma ja ta elavnes. 

"Jah, lähme nüüd Antoni majja sisse, ma arvan, et teised magavad veel," laususin ja haarasin viina pudeli, et see prügikasti visata. Elijah tõusis püsti ja sammus pahameelel mu järel majja. 

Elutoas valitses täielik kaos, paar noort magasid Antoni diivanite peal ja ma otsustasin nad majast välja peksta. Ma ei usu, et Antoni vanemad väga kaua ära on. Tavaliselt jõuavad nad suhteliselt keskpäeval koju. Mulle meenus, et ma polnud veel kella vaadanud, hakkasin ruttu oma pükste taskus kobama, kuniks telefoni leidsin tagumisest taskust. Kell näitas üheksat, seega oli veel aega ja Anton raudselt magatas kooli libusi üleval korrusel nii, et hetkel ma sinna minema ei hakka. Ta magab nagunii õhtuni välja. 

"Liisa, ega sa ei tea, kus peavalu rohud on?" lausus Elijah äkki mu kõrvalt. 

Kohkusin korraks:"ee, köögis kraanikausi kohal kapis." tuletasin meelde asukoha ja haarasin köögist mõned prügikotid, et läbu ära koristada. 

x x 

Olin nüüdseks koju jõudnud. Elijah aitas mul Antoni kodu ära koristada ja siis läksime me sealt ära. Elijah saatis mu koduni ja siis läks ise edasi. Nüüd ma olin pesus käinud ja mugavamad riided selga pannud ja vaatasin telefoni. Thomas oli mind kõnedega spämmanud terve hommiku. Ohkasin ja valisin ta numbri. 

"Enam ei kõlba kõnedele vastata või?" karjus ta telefoni. 

Mulle ei meeldinud, kui ta karjub. Tal pole õigust mind halvasti kohelda. 

"Ma jõudsin alles koju," ütlesin rahulikult ja viskasin ennast voodile pikali. 

"Käisid seda emo poissi nikkumas või?" karjus ta üle. 

Ugh, talle meeldib ikka Elijahi igalepoole toppida. Millest ta aru ei saa, et me oleme sõbrad, kui sedagi..? 

"Ei, käisin Antoni ehk oma parima sõbra peol, et mitte kodus passida," peaaegu, et karjusin telefoni, sest ta oli mu närvi ajanud. 

"Sa oled värdjas, ma ootasin sind terve hommiku sinu juures, aga sa kõnnid oma Elijahiga hoopis ringi," tujutses ta. 

Kuidas ta sellest juba teab?

"Mida?"

"mõtlesin su hommikul kohvikusse viia, aga mul tuli midagi vahele ja, kui ma ära hakkasin sõitma nägin teid kõndimas. " ta hääl oli nutune. "meie vahel on kõik läbi, libu."