Üheksateist

10.

Oligi käes koolipäev, mis mulle põrmugi ei meeldinud. Õnneks läksime me koos Antoniga koolimajja.

"Lily on seal," suunasin oma pilgu Antonile, kes mu lause peale pilgu Lilyle viis.

"Ta räägib selle veidrikuga," lausus Anton.

Elijah!

"Mhh, ta ei ole veidrik," lõin Antonit vastu õlga. "ta on tegelikult väga tore."

"Kui sa nii ütled," naeris Anton, kui olime nende juurde jõudnud.

Tervitasin Elijahit, kuid Lily segas koheselt vahele.

"Kuidas sa käitud, Liisa?!" karjatas Lily, ta silmad põlesid vihast.

"Mina?" karjatasin endale ehmatuseks vastu.

"Sina jah! Sa tegid Thomasele väga palju haiget," sisistas tüdruk.

"Thomas oli värdjas!" segas Anton vahele, "minu parimale sõbrannale ei ütle mitte keegi midagi halvasti!"

Tundsin ennast kergendatult, et Anton mind kaitses. Ma teadsin, et sain temale loota.

"No nüüd teab Eljiah ka milline su parim sõbranna on," muigas Lily ja haaras Elijahi käe enda pihku. "kui te meid vabandate, siis me lähme tundi nüüd."

Vaatasin kohkunult neid kahte, kui Lily Elijahi garderoobist välja tõmbas. Elijahi pilk kohtus minu omaga, kuid ma ei lugenud sellest ühtegi emotsiooni välja.

"Nii tore," oigasin pingile istudes.

"Mis on?" muretses Anton, mu ette kükitades.

"Me hakkasime Elijahiga sõpradeks saama, ma päriselt tahtsin teda tundma õppida," toetasin pea kätele ning mõtlesin palju kokkupuuteid mul tänase päeva jooksul nendega veel olema saab.

Anton ohkas ja pani oma käe mu põlvedele: "me saame hakkama!"

x x

Olime Antoniga just söömise lõpetanud, kui koridoris karjumist kuulsime. Liikusime kiirelt sinna, kus teised noored kogunenud olid.

"Mis siin toimub?" uuris Anton, meie kõrval seisvalt noortekambalt.

"Thomas ja see narkomaan läksid kaklema," lausus üks tüdruk sellest kambast.

Oi, eii. Kas Thomas läks Eljiahile kallale? See ei või juhtuda.

Surusime ennast Antoniga läbi rahva massi, samal hetkel, kui neid kahte märkasime, oli direktor nad juba lahutanud. Nii Thomas kui ka Elijah istusid mõlemad koridori põrandal maas, jääkotid põskedel.

"Mis siin toimub?" küsis Anton Thomaselt, samal ajal ruttasin ma Elijahi juurde.

"Vabandust, et ma segasin sind kuhugi," hakkasin poisi juukseid näost eemale lükkama, kuid Elijah peatas mind.

"Ma lihtsalt kaitsesin sind, ta kutsus sind kõigi ees libuks," naeratas poiss õrnalt, "ma ei tahtnud, et minu sõbrannast nii räägitaks."

Ohkasin, Elijah oli minu pärast Thomasele kallale läinud. Ma loodan, et direktor teda välja ei viska, ta ainult kaitses mind.

——————————————
oih, peaaegu kolm aastat läks