armid jäävad

mida veel (5.)

Eelmises osas:
>>hommikul

Ärkasin ülesse teadmatuses mis pärast tantsu platsile minekut juhtus ning loomulikukt peaavaluga. Vaatasin toas ringi ja nägin enda ning kellegi teise riideid laiali. Vaatasin enda kõrvale ja seal oli......

Järg:

.....ei keegi muu kui Marcus. Ja ta oli üleval.
,,oi kes ärkas. Hommik."
,,head aega. Ma ütlesin sa oled fboy."
,,sa ise tirisid mu siia."
,,jajah."
,,tegelt ka."
,,mida veel."
Ma tõusin voodist ja panin ennast riidesse.
,,kurat hea vaate rikkusid ära."
,,ma ütlesin ju. Fboy."
Ma lahkusin sealt toast ja mulle tuli vastu mingi kutt.
,,noh kuidass oli?"
Ta lükkas mu varu seina ning irvitas siis.
Ma jooksin selat minema koju. Mitte Matthiase juutde vaid majja kus elasin enne vanemate surma.

Ma lasin ennast mööda seina istuma ning nutsin. Ma sain alles lahti peksmisest. Kas nüüd algab uus peksmine? Mine kõik perse. Ma ei taha. Elagee ise minu elu.
Kuulsin uksele kopputust. Läksin ukse juurde ja nägin et seal oli Marcus. Ma proovisin ust kinni panna kuid see ei õnnestunud.
,,Ellu palun räägime."
,,käi pekki. Sa oled fboy kes kasutas mu purjus olekut ära ja nüüd kõik teavad sellest ja ja ja....."
Ma puhkesin uuesti nutma.
,,rahu. Keegi ei tea sellest ju."
Ta tõmbas mu kallistusse ning proovis mind rahustada kuid ma lükkasin ta eemale:
,,ära hakka valetama. Mingi kutt tuli mulle vastu, lükkas mu vastu seina ja küsis ,,noh kuidas oli?" Ja siis läks irvitades minema. Kurat mu elu sain just 20% võrra kergemaks ja nüüd tulid sina ja keerasid selle perse. Aitäh kõige eest. Vähemalt ma tean mida hüvastijättu kirja kirjutada."
Marcus vaatas mind nibg hakkas midagi ütlema kuid ma petasin ta:
,,kao minema siit lihtsalt."
,,ei. Sa...."
,,kurat kao ära."
Marcus vaatas mulle kurvalt otsa ning lahkus. Uksel vaatas veel korraks minu poole ning lahkus siis. Ma lasin ennast taas mööda seina maha ning nutsin.

>>paar tundi hiljem

Ma olin suht rahunenud ning otsustasin et hakkan venna juurde minema. Läksin käisin oma toas ja otsisin kõrvaklappid. Mul on ühed siin ja teised venna juures.
Ühendasin need telefoniga ning hakkasin venna juurde kõndima.
Teepeal tuli mulle jälle see kutt vastu ning pani mulle jala ette ja lõi mind kõhtu.
Ma ei teinud sellest välja ja kõndisin edasi kui ta kaugemale läks. Ma olin nii tühi, katki mida iganes.

Jõutsin venna juutde ja mulle jooksis kohe vend vastu.
,,issand ma mõttlesin et sinuga on midgai juhtund. Kus sa olid? Sa oled nutnud? Miks? Sul on kõht punane. Mis toimub?"
,,ma olin vanas kodus, nutsin sest oli vaja ja kõht punane sest lõin ennast kodus ära."
,,mul on vaja teada miks sa nutsid."
,,no küll sa teada saad."
,,palun vasta."
Ma hakkasin ülesse korrusele kõndima et minna oma tuppa. Kuid kui ma jõudsin elutuppa nägin ma seal: Melodid, Laurit, ültse kõiki poisse ja loomulikukt Marcust. Ma pöörasin ümber ja läksin tagasi.
,,kuhu nüüd?"
,,ära. Kui nad kadunud on siis tulen tagasi. Melodi ja Lauri võivad siia jääda. Aga mina siia ei tule enne kui poisid kadunud on."
,,mis toimub?"
Juba ma läinud olengi.

Matthias

Ma ei saanud enam midagi aru ja läksin elutuppa.
,,mis toimub? Mis Ellul poiste vastu on?"
Kõik vaatasid mind niiet nad ei tea. Ainult Marcus oli kuidagi imelik.
,,kas te saaksite ss ära minna? Mul on vaja Elluga kahekeis rääkida. Melodi ja Lauri teie ka palun. Marcus. Sa jää ainult siia korraks."
Kõik noogutasid ning lahkusid.
Kui kõik olid uksest väljas istusin ma Marcuse kõrvale:
,,mis toimub?"
,,ma ei tea."
,,ma ju näen et sa tead midagi. Ta on mu lil sis kes on niigi palju pidanud läbi elama. Palun räägi mulle. Kas talle tehti midagi?"
,,ma ausalt ei saa sulle praegu rääkida."
Marcus tõusis püsti ning lahkus. Ma ei saanud midgai enam aru.
Jäin mõtlema veidiks ning otsustasin siis Ellule helistada.

Ellu

Ma istusin siin samas pingil kus ma istusin too õhtu kui ma vennaga väljas olin. See kuradi õhtu muutis mu elu liiga palju. Marcus muutis mu elu. Ta meeldib mulle aga ta on fboy.

Tundsin et mu taskus värises midgai. Vaatasin telefoni ja seal oli sõnum Marcuselt:
,,su vend tahtis teada mis sinuga on aga ma ei rääkinud. Kas me palun saaksime rääkida? Ma tean ma olen sinujaoks fboy aga palun."

Ma ignoreerisin ta sõnumit ning mõtleisn omi mõtteid edasi. Tundsin veel 1 värinat. Seekord vennalt:
,,tule koju palun. Meil on vaja rääkida. Sa tead sa võid mind usaladada. Ükskõik mis juhtus. Palun räägi. Ma saan sind aitata."
See tegi mu tuju veidi paremaks kuid mitte niipalju et ma oleksin naeratanud.
Hakkasin koju liikuma kuid kui ma püsti tõusin nägin ma ei kedagi muud kui.......

Heiki hei!! Üllaülla see osa tuli päris pikk arvestades neid osasid mida varem kirjutasin. Täna tuleb veel 1 osa niiet jääge ootame😘😘