armid jäävad

34.

Eelmises osas:

Elisapeth

Jõutsime haiglasse ning istusime nagu ikka Marcuse palati uksetaga.
Nägin et arst väljub palatist.
,,vabandage."
,,jaa?"
,,kuidas temaga on?"
,,ootake hetk. Ma tulen kohe tagasi. Pean veel korraks palatis käima."
Ma noogutasin ning istusin tagasi toolile. Jäin arsti ootama.
,,nii meil on teile uudiseid."
,,milliseid?"
Mu silmad juba täitusid veega.
,,Marcus.........

Järg:
.....on ärkvel. See on meilegi üllatav kuid tõesti. Ta tunneb ennat üsna hästi ning on ärkvel."
Mu suu ilmslet vajus selle juttu peale lahti.
,,kas me saame teda vaatama minna?"
,,ja muidugi. Aga ärge teda üle koormage."
Ma noogutasin ning vaatasin siis venna ja Crisi poole. Nad noogutasid mulle ning ma läksin palati ukseni. Kopputasin ning sisenesin. Istusin vood kõrvale ning vatasin Marcust. Tema vaatas mind ka.
,,kuidas sa ennast tunned?"
,,hästi."
Kostus kähisev vastus.
,,on väga valus?"
Vaatasin ma tema ülakeha mis oli tekkialt väljas.
,,natuke ikka. Elab üle."
,,tore."
Ma vaatasin veel teda ja isgusime vaikuses. Ma ei osanud mitte midgai talle öelda. Ma lihtsalt vaatasin teda ja ainukt teda.
Ta hele pruunid silmad olid endislet samasugused, tema juuksed olid sassis ning nattuke ta näos. See varjas ära tema punase haava mis asetses otsaees. Tema huuled tundusid endiselt nii ahvatlevad. Vaatasin tagasi alle silma ning lihtslat vaikisin.
,,Ellu?"
,,mis on? Tahad midagi?"
,,üks soov oleks."
,,mida? Tahad vett?"
Ta rapputas pead.
,,tahad süüa midagi?"
Taaskord ta rapputas pead.
,,tahad ma tõstan sind kõrgemale?"
Tõusin ma juba püsti kuid ta rapputas taaskord pead.
,,mida sa siis tahad?"
,,tule siia. Ma sosistan sulle."
Läksin talle lähemale ning ta surus oma huuled minuomadele nagu ta oleks minu mõtteid lugenud. See suudlus oli täis armastust. See oleks võinud kesta terve igaviku kuid palatisse astus Matthias.
,,oih. Vabandust."
,,ei ole midgai."
Kõndisin ma palatist välja.
,,noh on tal hästi?"
,,enam vähem."
,,okei."

>>2nädalat hiljem

Marcus saab täna haiglast välja niiet ma olen siin.
,,noh lähme."
Ma noogutasin ning me läksime haiglast välja. Haigla ees ootasid meid Matthias, Cris ja veel mõned keda ma ei teadnud.
Me läksime edasi meie juurde ja panime suht pidu. Mina passisin omatoas kuna mul polnud tuju.
Ühel hetkel tuli uksele kopputus.
,,jaa?"
,,tule alla."
,,miks? Mul pole tuju."
,,tule paaaallluuuunnnn."
,,no okei."
Matthias läks ees alla ning siis läksin mina.
Alla jõudes olid kõik........

Heiki hei!! Ma tean et seda osa pidi ootama kuid loodan et meeldib ja annate andeks