17.

453 37 4
                                    

Eelmises osas:

>>pärast vere andmist

Ma laman voodis ning jälgin Elisapethi. Ta on siin nii süütu. Nii vaba. Ma tõusin istuli ning tundsin koheselt et pilt läheb mustaks. Läksin vaikselt tagasi pikali ning vaatasin teda edasi. Ta oli nii ilus. Ühel hetkel.........

Järg:
........hakkasid masinad piiksuma. Ma vajutasin seda hädaabi nuppu mittu korda. Arstid jooksid koheselt Elisapethi juurde ja tegid seal midagi. Aga siis viidi mind teise palatisse ja ma ei teadnud mis seal juhtus.

>>1tund hiljem

Ma lamasin voodis ning uks läks lahti. Minu kahjuks oli seal Matthias.
,,jou mees. Noh kuidas läheb?"
,,ma ei tea."
Ta sai ilmselt aru mu häälest et midagi on lahti.
,,mis viga?"
,,no Elisapethi masinad hakkasid piiksuma ja mind viidi ära sealt palatist. Sellest on juba 1 tund möödas ja mitte midagi pole tuldud ütlema."
,,kurat. Mu õde."
,,õudne. Kui takka midagi juhtub siis on minul ka kõrini kõigest."
,,ei. Sina pead elama veel."
,,ei. Mul pole elu mõttet siis enam."
,,lõppeta ära Marcus."
,,okei okei."
,,väga hea."
Me rääkisime veel mõne tunni ning siis läks Matthias ära.

>>veel paar tundi hiljem

Ma lamasin haigla voodis ning vaatasin lage. Ühel hetkel tuli minu palatisse arst.
,,tere. Kuidss teil olla on?"
,,normaalne. Mis Elisapethist sai?"
,,tema........

Heiki hei!! Ma tean see on vääääääga lühike osa aga loodan siiski et meeldib

armid jäävadWhere stories live. Discover now