armid jäävad

29.

Eelmises osas:

Nägime et arst väljub Marcuse palatist ja tuli meie juurde:
,,Kes te olete Marcus Saarele?"
,,mina olen tema sõber."
,,ma olen ka tema sõber aga lähedane sõber."
,

,selge."
,,kuidas temaga on?"
,,temaga on.......

Järg:
.....üsna kehvasti. Ta on nagu arvata võite koomas. Ja üsna kriitilises olukorras."
,,kas on tõenäosus et ta sureb?"
,,loomulikult on. Aga ma arvan et ta tuleb sellest välja sest kuul ei lennanud südamesse vaid kopsu. Oleks südamesse oleks ta surnud."
,,selge."
Cris oli kogu selle aja arstiga rääkinud. Mina ei suutnud ära tajuda seda mis juhtunud oli.
Arst hakkas lahkuma juba kui ma püsti tõusin ja:
,,vabandage."
,,ja?"
,,kas on võimalik teda vaatama minna?"
,,on küll. Aga ühe kaupa ja te peate endale ühed riided selga panema."
,,selge."
,,tulge minuga kaasa."
Läksime arstiga mingisse ruumi kus mulle anti kittel, need jalanõu asjad, suumask ja müts.
Panin endale need selga ja läksin Marcuse palatisse.
Istusin voodi kõrval olevale toolile ja hoidsin ta kätt. Ta on nii teistsugune siin voodis. Miks tema? Miks mitte mina? Miks? Mina oleksin võinud saada kuuli. Mind pole niikui nii kellelegi vaja. Ma olen lihtdalt üks õudne tegelane.

>>20minutit hiljem

Arst sisenes palatisse:
,,tänane aeg on läbi."
Noogutasin, tegin Marcusele otsaette läbi maski musi ning lahkusin palatist. Läksin viisisin riided ära ja istusin siis palati uksetaha.
,,kuule ma pean kodua käima. Ma peaks need laibad selat ära koristama. Aga kutsu endale seltsi siia."
,,mhm."
,,võin ikka minna jah."
,,mine mina."
Ning ta tõusis püsti ja lahkus. Mõttlesin et helistan Matthiasele:
,,tsau venna."
,,tsau."
,,kuule kus sa oled?"
,,sõidame hetkel lennujaama."
,,okei. Kas sa tead mis meil vahepeal toimus?"
,,ei?"
,,helista Crisile. Ta räägib."
,,okei. On kõik hästi?"
,,minuga küll. Aga Marcusega....."
,,mis temaga on?"
,,helista Crisile. Ma ei suuda rääkida."
,,okei."
,,tsau."
,,tsau. Näeme varsti."
Panin kõne kinni ning mõttlesin kellele ma siis helistan.
Võtsin telefoni ja helistasin Mellule:
,,ja?"
,,tsau."
,,aa tsau. Mis mureks?"
,,kuule kus oled mis teed?"
,,aga Lauri suvilas."
,,aa okei. Vahet pole siis. Tsau."
,,oota mis on?"
,,ei vahet pole. Kunagi räägin. Tsau."
,,okei. Tsau."
Panin kõne kinni ja otsustasin et muud üle ei jää kui ainult Marek.
,,katuse mutt?"
,,mina jah."
,,mis viga?"
,,sa haiglasse viitsid tulla mulle seltsi?"
,,no teeme nii. Aga kuhu täpsemalt?"
,,erakorralisse ja palat number 245."
,,okei."
,,küsi palatisuhtes abi. Nad aitavad."
,,okei. Tsau."
Ma ei öelnud midagi vaid panin lihtslat kõne kinni ja jäin ootama.

>>10mini hiljem

,,tsau."
,,tsau."
Kallistasin ma teda.
,,kuidas tal on?"
,,kehvasgi. Ta on koomas."
,,ta ei saanud siis kuuli südamesse v?"
,,ei. Kop..... oota kust sa tead et ta kuuli sai?"
Tõusin ma püsti ja taganesin.
,,sa ise ütlesid."
,,ei öelnud. Sina oledgi see tüüp kelle pärast minu ja mu venna elu ohus ongi jah?"
Vaatasin ma teda kurjalt. Kuid temal oli näos ainult muie.
,,.........

Heiki hei!! Siin on uus osa. Loodan et meeldib