armid jäävad

33.

Eelmine osa:
>>autos

,,kuhu me lähme?"
,,vot seda saad sa tead siis kui.......

Järg:
......me kohal oleme."
,,ok."
Tegin ma solvunud nögu j vaatasin aknast välja. Ühel hetkel oli kõik pime.

Matthias

Me sõitsime Ellule järgi kuna ma kartsin tema pärast. Ta on mu lil sis keda ma ei taha kaotada. Kui temaga praegu midgai juhtus oleks väga halvasti. Marcus on niigi haiglas. Kui Ellu ka sinna sattub siis on jama.

Nad jõudsid mingi vana maja juurde ja jäid sinna seisma. Marek tuli autost välja ja läks siis ellu poole juurde. Võttis Ellu sülle ja läks majja.
,,tüübid me peame tegutsema."
Võtsin raadiosaatia:
,,kas maja on ümber piiratud?"
,,jah on boss."
,,selge. Sidelõpp."
Panin raadiosaatia ära ja hakkasin meestele plaanist rääkima:
,,nii me siseneme majja ja vaatame mis seal toimub."
Kõik noogutasid.
,,kas kõigil relvad on ikka."
Taaskord kõik noogutasid.
,,no siis lähem."
Mehed läksid ees ning kui esimesed ,,turvad" olid kõrvaltatud lasti mind sisse. Mind hakkasin koheslet Ellut otsima ning mehed jäid veel mõndade turvadega tegelema. Minuga oli ainult Cris.
Jõudsime mingi ruumini kust oli kuulda juttu.
Tormasime sisse ja näha oli Marekit, mehi ja Ellut. Me sihtisime mehi ning Marekit. Meile jõudsid mehed ka õnneks kiirelt järgi niiet meid oli rohkem.
,,antke alla. Meid on rohkem."
,,ei anna."
Marek läks Ellu juurde ja asetas relva talle oimukohale.
,,nüüd te panete relvad ära ja sa ise annad alla. Või su kalli õekesega juhtub midagi."
Ma nägin kuidas Elisapethi silmist voolasid pisarad.
,,kas sa tahad väga ennast mentidega segada?"
,,kui sa mulle mendid kutsud ole sa ise samasuguse sitta sees."
,,oled kindel?"
Kuulsin juba väljas sireeni. Mendid jooksid majja ning tulid ka sinna ruumi.
,,pange relvad maha ja laske pantvang vabaks."
Marek pani relva maha ning seda tegid ka tema mehed. Ellu jooksis minu juurde.
,,kas te teate ikka et see mees seal on samasugune nagu mina?"
,,teame teame. Aga tema on meie töötaja niiet see ei loe."
,,mis mõttes?"
,,otseses."
Marek ja tema jõuk panti kinni ning viidi minema.
,,venna ma kartsin et sa ei tulegi."
,,kas s atõesti arvasid nii?"
Ta ainult noogutas.
,,ära nii küll arva. Sa oled 1 mu kallimaid kes veel alles on."
Ta naeratas ning kallistas midn veel kõvemini. Ma võtsin ta süöle ning viisin autosse.
Läksime tagasi haiglasse. Kuid 1 autotäie mehi jätsin haigla juurde veel igksjuhuks.

Elisapeth

Jõutsime haiglasse ning istusime nagu ikka Marcuse palati uksetaga.
Nägin et arst väljub palatist.
,,vabandage."
,,jaa?"
,,kuidas temaga on?"
,,ootake hetk. Ma tulen kohe tagasi. Pean veel korraks palatis käima."
Ma noogutasin ning istusin tagasi toolile. Jäin arsti ootama.
,,nii meil on teile uudiseid."
,,milliseid?"
Mu silmad juba täitusid veega.
,,Marcus.........

Heiki hei!! Siin on uus osa. Ma loodna tõesti et kellelegi meeldib see