armid jäävad

16.

Eelmises osas:

>>haiglas

Helistasin Matthiasele ning rääkidin talle kõik ära. Ta oli isegi üllatavalt rahulik.
Matthias jõudis koos Marcusega sinna ning meieni tuli arst:
,,tere. Kes teist on Elisapethile kõige lähedasem?"
,,mina."
Ütles Gustav.
,,selge. Meil on teile uudiseid."
,,milliseid?"
Segasin mina nüüd vahele.
,,Elisapeth......

Järg:
.....kaotas üsna palju verd ning vajab nüüd veretoonorit kuna meil ei ole piisavalt verd talle anda. Tahtsin teilt küsida kas teist kellelegi on B verekruppi? Kui me talle kiiresti sobivat verd ei leia siis võib ta seisund muutuda"
,,minul peaks olema."
Ütles Marcus kiirelt.
,,selge. Kes te Elisapethile olete?"
,,väga hea sõber."
,,selge. Tulge minuga kaasa."
Marcus läks arstiga kaasa ning meie jäime Matthiasega sinna.

Marcus

Istusin hetkel kuskil arsgide ruumis ja vastasin arsti küsimustele:
,,mis teie nimi on?"
,,Marcus Saar."
,,kui vana te olete?"
,,16."
,,kas olete kindel et teil on B gruppi veri?"
,,jah."
,,selge. Me igaksjuhuks võtame teilt praegh vere ja kontrollime kas on ikka B."
,,selge."
,,tulge minuga kaasa."
Arst tõusis püsti ning liikus koridori. Sealt edasi läksime me ruumi mille uksel oli kirjas ,,protseduurid".
,,istuke siia."
Näitas arst mulle toolile mis oli ,,voodi" kõrval.
,,antke oma käsi ja kui teil halb hakkab siis öelge."
Ma noogutasin.
,,korras. Nüüd läheb kuskil 20 minutit ja siis saame vastused."
,,selge."
Arst noogutas ning ma läksin koridori tagasi.
,,noh mis saab?"
,,nad teevad kindlaks kas mul on ikka B gruppi veri ning siis toimetatakse edasi."
,,okei."

>>pool tundi hiljem
Sellest ajast kui mult verd võeti on möödas juba 30 minutit ja mitte midagi pole toimunud.
Nüüd aga tuli meie juurde asrt:
,,teil on tõesti B gruppi veri. Tulge minuga kaasa. Me kirjutame teid 1 ööks haiglasse igakas juhuks niiet tulge minuga. Ja kui teil mingeid asju vaja on siis las teie söbrad toovad. Ma jättan teid korraks omavahele."
Arst lahkus ning ma hakkasin matthiasea rääkima:
,,võta võtmed ja käi mu juures ning too mulle mingeid riideid."
,,okei."
Antsin Matthiasele võttmed nibg läinud ta oli.
,,ma väga vabandan et nii läks."
,,pole midagi. Aga ega sa talle midagi ei teinud?"
Vaatasin ma Gustavit nüüd kurjemalt.
,,ei. Ainult ta oli 1 toas lukus. Ma tõin alle süüa aga ta sõi väga vähe ja noh ma suidlesin teda ja selle a nii tegigi."
,,okei. Aga vähemalt saab kõik korda lootetavasti."
,,mhm."
,,sa jääd haiglasse?"
,,parem vist on kui mind siin pole. Kui ta ärkab just."
,,no kui sa nii arvad."
Gustav tõusis püsti ning lahkus haiglast. Mina läksin ja otsisin arsti ülesse.
,,kas olete valmis?"
,,jah."
,,me viime sind temaga samasse palatisse ning siis seal teeme kõike."
,,okei."

>>pärast vere andmist

Ma laman voodis ning jälgin Elisapethi. Ta on siin nii süütu. Nii vaba. Ma tõusin istuli ning tundsin koheselt et pilt läheb mustaks. Läksin vaikselt tagasi pikali ning vaatasin teda edasi. Ta oli nii ilus. Ühel hetkel.........

Heiki hei!! Siin on uus osa. Loodan et ikka meeldib