"Vajad abi?," küsib vend irvitavat
"Kas ma näen välja nagu neli va?," vastan
"Pigem kaldud kahe poole," tuleb vastus
Vaatan kurjalt venna poole, kes seisab toa uksenajal ja üritab arendada minuga jututeemat, mis viib lõpuks selleni, et ma talle oma toa annaks.
"Lähedki ära ja jätad mind siia üksinda?," küsib Mark ja istub diivanile, kus on pooled riided.
"Hei, ära mu riiete peale istu"
"Jajah"
"No ise sa ei tahtnud tulla minuga suurlinna. Ma pakkusin ju sulle, et lähme koos gümnaasiumi ja hakkame koos elama, aga mis sina ütlesid selle peale: "Ma ei saa, mul on sõbrad siin ja tüdrukud on siin ja määä määä mää", igatahes sa midagi vingusid ja sulle ei meeldinud minu mõte. Harju sellega ära. Käi edasi oma sõprade ja niiöelda kuumade tšikkidega, nüüd sul ju takistusi pole, põhikool on lõpetatud ja võid oma räpast äri jätkata," ütlen ülbelt vennale, kes näpin mu riideid diivanil "JA TÜRA, ÄRA KÄPI MU RIIDEID," karjun talle veel vihaselt.
"No kui ma oleks sinuga linna tulnud, poleks ma nagunii gümnaasiumis hakkama saanud. See pole minu jaoks," öeldakse mulle vastuseks selle pika jutu peale mis ma lugesin
"Kutsekas on ka olemas ja ära isegi ürita öelda, et ei oleks leidnud endale sobivat eriala," ütlen vennale
"Mingi ema oled mul?"
Vaatan venna poole.
"Mina? Ei, ma annan lihtsalt õenõu oma kallile ja armsale vennale, kas ma siis ei või sind obistada sellega, et sa teeksid lõpuks elus mõne õige otsuse ka"
Tulen püsti ja viskan enda koti nurka, kuhu sai just pandud suurem osa pesust.
"No ok, ma ei viitsi sinuga siin vaielda," öeldakse mulle.
Võtan kapist oma suure kohvri ja üritan sinna võimalikult palju riideid ära mahutada, mis võimalik. Mark samalajal krõbistab pähklipaki kallal. Vaatan venda ja mõtlen, et kas ta küsib ka kunagi seda, milleks ta mind siia kiusama tuli. Niisama ta elusees ei hakka tulema mind tähtsal ajal segama.
Ma küsin ise ja otse: "Ou sina, oli sul asja ka, või tulid niisama jalga tillutama?"
Vend vaatab üles minu poole ja ütleb siis selline suur muie suul: "Oli jah asja, ma tahan sinu tuba endale, kui ära lähed"
Ja siit see pauk tuli.
"Unista edasi!," vastan selle peale.
"Kallike, saad kõik asjad ilusti pakitud või?," ilmub emps ka välja. No tore, sina ka veel puudu. Ta tuleb mu tuppa ja hakkab kappi ja igale poole vaatama. Emps veits privaatsust.
"Jaa emps, sul pole vaja muretseda," ütlen et ta kiiremini jalga laseks
"Selge, poole tunni pärast on õhtusöök valmis," vastab emps ja kõnnib minu toast välja.
"Aaa emps kuule, üks väike asi on," teeb Mark oma suu lahti.
"Jaa ma kuulan sind," jääb ema uksel seisma.
"Kui Kyle ära läheb, saan ma tema toa endale, see on palju suurem, kui minu pööningu tuba?"
"Mida? Ei!," ütlen.
"Jaa ikka. Kyle sind nagunii ei ole suurema osa ajast siin, sul on nüüd korter ja sa pead seal toimetama. Las Mark võib sinu toa endale, ole nii kallis palun," vastab emps selle peale ja läheb minema.
"Aga emps," ütlen kohkunult ja pettunult, samalajal jalgu trampides.
Mark ainult naerab ja topib näost pähkleid sisse. Võtan padja ja viskan teda sellega.
"Mööda kobakäpp," ütleb ta mulle.
Õhhh, ta jah mind nii närvi.
"Ma saan alati oma tahtmise," ütleb ta selle peale ja viskab endale pähkli suhu.
"Et see pähkel sulle kurku kinni jääks," ütlen ja hakkan oma asju edasi pakkima.
___________
Nii, ma räägin siis veits endast ka, muidu te ei saa sittagi aru, mis ma siin jahun.
Minu nimi on Kyle Moor, ma olen 16 aastane, kohe, ehk siis 2 kuu pärast saan 17. Hetke elan sellises vaiksest kohakeses nimega Ohio, kohe kolin suurlinna L.A.-sse, asun seal õppima gümnaasiumisse, et omandada keskharidus ja minna edasi disaini õppima. Mul on homsest enda korter ja uus toakaaslane, kes ma loodan, et on normaalne. Pidime samasse kooli minema, aga vist eri klassidesse, sain ma nii tema jutust aru.
Mul on ema, isa ja nõme vend. Emps töötab koolis õpetajana ja isa on autofirma juht. Vend on hetkel kodune, sest tema pole otsusele jõudnud mis ta teha tahab oma eluga. Ta on 18 ja alles siis kui mina lõpetasin sai ka tema oma põhihariduse kätte. Vend on kaks korda istuma jäänud ja pool aastat vanglas veetnud. Andis ühele tüübile niimoodi kolki, et too oli 3 kuud koomas. Tema niiöelda lahedad sõbrad ei käinud teda vangals isegi vaatamas.
Kui te soovite veel minu kohta midagi teada, siis andke aga märku alla kommentaaridesse.
Muidu olge muheda ja näeme järgmine kord.
Tsau
_______
Opsops uus raamat ja kohe uus osa. Loodan et teile hakkab see raamat meeldima ja ma üritan panustada hästi palju siia aega ja kainet mõistust.
Senikaua ilusat koolialgust ja kaunist nädalavahetust.
-Merx
YOU ARE READING
PASSION/PAUSIL
RomanceÜhes väikeses linnakeses kohtuvad, väga ebatavalisel kombel kaks täiesti erinevat ja kaunist inimest. Nende teedel on väga palju takistusi, et neist üle olla, peavad nad säilitama kaine mõistuse ja toimima vastutustundlikult, ainult nii saavad nad o...
