Ühes väikeses linnakeses kohtuvad, väga ebatavalisel kombel kaks täiesti erinevat ja kaunist inimest. Nende teedel on väga palju takistusi, et neist üle olla, peavad nad säilitama kaine mõistuse ja toimima vastutustundlikult, ainult nii saavad nad o...
NB! Soovitus!!! Kuulake laulu 2-3 korda. See laul tähendab mulle sitax palju. _____ "Äratus," kostub kuskilt kaugemalt Taylori hääl
Aaaaaa, misasja? Mis värk on? Kõik kohad valutavad. Avan oma silmad eriti aeglaselt. Kui kõik on selgemaks saanud, olen oumaigaad, mitte enda voodis.
"Kus ma olen?," küsin
"Kennu juures, kui täpsem olla, siis tema toas, tema voodis," naerab tüdruk mulle ja teeb silma.
"Issand jumal"
Oot! Oot! Ma pole enda riietes, kus on minu riided? Vaatan teki alla. Kus on minu püksid? Minu pluus? Aaaaaa, apppi, kas me tegime seda? Help!
"Eeee, kus on mu riided?," küsin Tydrukult
"Lol, kust tema seda peaks teadma"
"Niipalju kui ma aru olen saanud, on need kadunud?," küsib tüdruk ja muigab
"Mõnitad või?," küsin
"Võib-olla," vastab ta mulle naeratades
Ohkan sügavalt. Vaatan ruumis ringi. Mul oleks karp lahti jäänud. Kas siin majas on üks ruum, mis pole selline luksuslik? Mul pole isegi sõnu et seda ruumi kirjeldada.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Otsustan ennast kokku võtta ja voodist üles tõusta. Issand jumal, selline peavalu. Mitte kunagi, enam ei joo ja nii on. Jesus.
Lähen peegli ette, iuuuuuuu. Kõige jubedam vaatepilt ever, ökkk. Juuksed olid püsti, meik oli laiali ja riideid polnud mul üldse, välja arvatud üks pluus, mis pole minu oma.
"Kuidas ma siia sain?," küsin tüdrukult, kes on diivanile istunud. Nagu, kelle on oma toas diivan? Mitte minu.
"Ma ausalt ei tea, pärast seda kui sa "vetsu" läksid, ei näinud ma sind üldse. Mina ei tea ju mida te kahekesi tegema läksite," ütleb tüdruk muiates ja teeb jutumärke sõna "vetsu" juures.
"Eeeeee, mida? Ma ei mäleta midagi," ütlen
"Mina küll mäletan," kuulen Kennethi häält
"Ah, mida?," küsin kohe
Issand ma ju paljas. Võtan koheselt diivanilt pleedi ja panen selle endale ümber. Vaatan Kennethi poole, ta ainult muigab ja tuleb minu poole. Istub kott-toolile.
"Ma lasen teil rääkida," ütleb Taylor ja läheb minema. Eiiiii, ära mine, ma ei taha üksi siia jääda. Seisan keset tuba nagu loll, pleed ümber puusade pandud.
