Käes on järjekordne esmaspäev, mida mitte keegi ei taha. Istume Maiga sööklas, JÄLLE. Pärast seda mis reedel juhtus, ma mõtlesin, et kas ma ikka julgen kooli tulla. See Grant on ikka haige värd. Tänu temale ei saanud ma isegi koju minna. Esiteks, mu kaelal olid käejäljed, teiseks polnud mul häält ja kolmandaks ei oleks nad mind siia tagasi lubanud või oleks Mark Grantile peksa andnud ja seda ma ei oleks tahtnud.
Ma sain Granti löömise eest direktori käest korraliku peapesu ja nüüd ma pean iga laupäev käima vabatahtlikuna kooli koristamas. Granti karistusest ei tea ma midagi, aga jutud liiguvad, et suurema osa ajast peab ta veetma kooli aias. Seal lehti riisuma või mida iganes nad seal teevad. Ühesõnaga ma tõesti loodan, et see oli õppetund meile mõlemale.
Oktoober on just alanud ja ma tunnen, kuidas minu sünnipäev mulle aina lähemale tuleb. Kõigest 10 päeva oodata ja käes see ongi. Peale reedet pole ma Kennethiga rääkinud, Maiaga rääkisin alles täna hommikul ja teistest ei tea ma midagi. Tayloriga istusime terve nädalavahetuse kodus ja niisama magasime.
"No tere luud," kuulen Granti häält
Mina? Mina olen luud või? Mis ta ise siis on? Mingi lõõts või? Arggggg, ta ajab mind nii närvi, mul on talle vaja midagi krõbedat vastu öelda, sest see luua värk oli väga lahe.
"Tere sullegi sitakott," vastan ja söön rahus edasi. Ma isegi ei vaata tema poole, kui ma vaataks, ma hakkaks naerma, sest poisi ninaluu on katki ja silmadest ma ei hakka rääkimagi. Huumor. Mõlemad pooled potilillad, need oleks nagu sinna joonistatud. OMG ma ei suuda naeru tagasi hoida.
"Julgust sul on," vastab poiss selle peale.
Selle peale teen vaikse mühatuse ja söön rahus edasi. Peagi olen lõpetanud. Võtan oma kandiku ja lähen lauast midagi ütlemata minema, enne uksest väljumist viskan prügi ära ja panen kandiku lauale.
Kõigest kaks tundi veel ja saab koju minna.
"Kyle oota," hõikab Maia hääl.
"Mis on?," küsin ja kõnnin edasi. Ma tõesti ei tea, kas ta kuulis või ei, aga ei huvita.
"Mis sul viga on? Kas ma tegin midagi?," küsib tüdruk.
Jään automaatselt seisma.
"Sa küsid veel. Vaata ringi, ta on sulle mingeid liblikaid pähe lennutanud. Sa polnud kunagi selline, oleks ma teadnud, et sa tahad olla selline nagu teised "lahedad tüdrukud" siis poleks ma sinuga suhelma hakanud," ütlen talle.
"Millest sa räägid? See, et ma Granti ja ta sõpradega suhtlen ei tähenda seda, et ma oleks nende hoor või midagi. Ise sa suhtled ka Kaiga, kes on Granti sõber," plahvatab tüdruk
"Ah vahet pole, ma ei viitsi sellel teemal sinuga vaielda," ütlen ja kõnnin minema.
"Parem oleks," tuleb vastus ainult.
Ja mina pidasin teda veel enda sõbraks? Jumal tule appi!!! Miks mul täna trenni pole? Ma tahaks midagi lüüa, või veel parem ma tahaks end täis juua. Ja nii ma teengi.
Selle asemel, et minna tundi võtan oma asjad ja lähen koju. Viskan asjad esikusse maha ja torman kööki. Võtan kapist esimese pudeli, milleks on viin ja tuimalt joon selle ära. Kui ma sellest täis ei jää, siis ma ei tea.
Kõnnin pudeliga oma tuppa. Istun võrktoolile samalajal viinapudel kindlalt näpus. Ma tunnen kuidas mul soe hakkab ja kehas on mõnusad tunded. Mida ma seletan? Ma olen purjus.
Ma ausalt ka ei tea kaua ma siin istunud olen, aga peagi on mul pudel tühi.
"Sina juba otsas?," küsin ja tõusen püsti
"Ooooooo......wow, kõik pöörleb," naeran.
"Kellega sa räägid?," küsib ah? Kes see on?
"Kes sa oled?," küsin
YOU ARE READING
PASSION/PAUSIL
RomanceÜhes väikeses linnakeses kohtuvad, väga ebatavalisel kombel kaks täiesti erinevat ja kaunist inimest. Nende teedel on väga palju takistusi, et neist üle olla, peavad nad säilitama kaine mõistuse ja toimima vastutustundlikult, ainult nii saavad nad o...
