"Taylor," karjun kõva häälega enda toast
"TAYLOR," muutun kurjemaks, kui tüdruk pole ikka kohale ilmunud
"No mis on?," tuleb ta mu tuppa sisse ja vaatab oma süütute silmadega otsa ja ei saa aru millest ma räägin
"Mis see on?," küsin ja näitan talle pilti mis on Instagrami üles pandud.
"Duh, see on su uus insta pilt, mulle väga meeldib," ütleb ta õnnelikult
"Mina seda ise üles ei pannud, või noh ei mäleta, et oleks pannud. Kas sina panid selle üles minu telefonist? Kas sa käisid minu telefonis?," küsin tüdruku käest
"Eeeee, ei...," valetab tüdruk nii et suu ka suitseb
"Igatahes mul tuleb sellest suur jama, mul vanemad läksid lolliks kodus, mu kallis vennake oli vanematele näidanud seda pilti ja igatahes ma saan sellist surumist, niiet ise ka ei usu," olin ta peale kuri
"Ega mina ei tea, mis sina siin täis peaga teed. Küsi Kai käest, kui tahad täpsemalt teada mis juhtus, koos te igatahes terve õhtu töllasite"
"Ahhhh?," ei saanud ma mingi aru
"Ma ei jaksa rääkida, ma lähen magama ja täna kooli ma ei lähe mu pea valutab," ütleb tüdruk ja kõnnib minema
"Mul ka pea valutab, ma ei maleta midagi aga ikka ma lähen kooli," karjun talle.
Türa küll. Ma siin suremas kohe. Ärkasin pool tundi tagasi sellise peavalu peale üles, et oleks kohe otsad andnud. Vähemalt ma olin üksi. Eilsest õhtust ma mäletan ainult niipalju, et kui me beer pongi lõpetasime, hakkasime me tõde ja tegu mängima ja pärast seda on pilt must. Midagi ei mäleta.
___________
Lendan koolimaja uksest sisse, endal räme joodiku nägu peas. Isegi juuksed on kõõrakad. Riietest ärme hakka rääkimagi. Enne tulekut haarasin kapist suvakad teksad ja lohvaka särgi, mis jätab eriti jubeda mulje on see, et mul on erivärvi sokid ka jalas. Niigi olen hiljaks jäänud.
Nii, mis see esimene tund on?
Oi jumal, miks elu teeb nii? Miks? Lord, please help me find some....
"Preili Moor, kas te tunnis ei peaks olema,?" küsib oi ei........Kenneth
Vaatan talle otsa. Naeratan ja olen nagu tuuleiil ta juurest läinud. Oi jumal, oi jumal.....jumal.
Kiiresti klassi ja veel kiiremini oma kohale.
Klassi jõudes istun imekiiresti enda kohale ja koheselt lendab ka mu pea lauale.
"Mis sul juhtus? Sa naed välja nagu oleks rongi alla jäänud," küsib Maia
"Usu mind jäingi. Sellisest sõnast nagu pohmell oled kuulnud?," pomisen tüdrukule
Kuulen kuidas ta naerab korra ja siis ütleb: "oi ja kuidas veel tean"
"Nii, tere hommikust klass," kuulen õpetaja Try häält
Kõik ütlevad tere, aga mina seda ei tee, sest ma ei jaksa. Mu suu oleks nagu teibiga kinni pandud. Terve mu keha tahaks lihtsalt praegu voodis lebada ja mitte midagi teha. Uni, kus sa oled?
"Preili Moor?," kuulen
Tõstan koheselt pea püsti ja vaatan õpetaja poole.
YOU ARE READING
PASSION/PAUSIL
RomanceÜhes väikeses linnakeses kohtuvad, väga ebatavalisel kombel kaks täiesti erinevat ja kaunist inimest. Nende teedel on väga palju takistusi, et neist üle olla, peavad nad säilitama kaine mõistuse ja toimima vastutustundlikult, ainult nii saavad nad o...
