Terve nädal hoidsin eriti madalat profiili. Nii kui keemia tunnid tulid, olin vait ja ei öelnud sõnagi, isegi Maiaga ei julgenud rääkida, mis sest et ta mehe õde oli.
Kui kätte on jõudnud reede, ütles Taylor, et kuna ma kuulun gruppi, või mis iganes neil on, siis me lähme ühe eriti hea sõbra sünnipäevale. Nime ta mulle ei öelnud aga igatahes, et pidavad kuskil eriti rikkas rajoonis olema.
Kui oleme maja juurde jõudnud, siis ma oleks peaaegu pikali kukkunud, või noh olekski, kui ma autos poleks istunud. Kas see on üldse maja? Kes elab sellises majas? Seda ei saa majaks nimetamagi, nagu suur loss v ma ei tea mis. Ühesõnaga, kui ma saaks ma elaks ise siin, nagu ausalt, siin on vähemalt 20 magamistuba, ma ei hakka vannitubadest rääkima.
Pargime auto maja juurde ja tuleme välja. Vau, see on veel suurem, kui ma autost nägin. Paremat kätt on suur trepp, millest me üles ronime. Taylor jõuab ukseni ja astub tuimalt sisse.
"Oot, mis sa teed? Lihtsalt astud võõrasse majja sisse või?," haaran tüdruku käest, kui too tahab sisse minna.
"Chill gurl, ma tunnen omanikku + tema sünnale me tulimegi, seega lase lõdvaks ennast," seletab tüdruk ja astub uksest sisse. Mina lähen tüdruku järel sisse ja panen ukse kinni.
"Niiet sa ikkagi oskad vaikselt ust kinni panna," naerab oot mida?
Vaatan kiirelt hääle suunas. Kenneth? Minu õpetaja Kenneth? Misasja?
"Palju õnne kennupoiss, me tegime kingi kahepeale, loodan et meeldib," kallistab Taylor meest.
"Aitäh teile," ütleb Kenneth samalajal kui mulle otsa vaatab, ise veel Taylorit kallistades
Nad eemalduvad üksteisest ja Taylor jääb mulle otsa vaatama. Ta näitab vaikselt näpuga Kannethi poole.
Aaaa, oi jah
"Palju õnne ka minu poolt," ütlen ja kallistan viisakalt teda. Tunnen mõnusat parfüümi, mis tungib kohe mu ninasõõrmetesse tungib.
"Aitäh sulle Kyle," ütleb ta
Oumaigaad, ma just ei kallistanud oma õpetajat, kes mulle juhuslikult meeldib. Issand jumal, mul tekkis niipalju tundeid juurde. Kõiksugu asjad lendavad mu kohus ringi. Appi.
Eemaldun kiiresti mehe kallistused ja vaikin.
"Oot, te juba tunnete üksteist?," küsib Taylor
"Õpetaja," "Õpilane," ütleme Kennethiga samal ajal.
"Ou shit, see õpetaja," hakkab Taylor naerma
"Mida? Mis õpetaja?," küsib mees
"Ei midagi, ma lähen teiste juurde," ütleb tüdruk ja läheb tuimalt minema. Aga mina? Kuidas ma peaks su siit suurest majast üles leidma?
"So, sa oled siin see puuduv liige keda ma esmaspäeval ei näinud," tegin suu lõpuks lahti
"Jep, see olen mina," naeratab ta mulle
"Kus Maia on?," küsin
"Sõbranna pool, ütles et ei taha siin olla, kui külalised tulevad," rääkis ta.
"Aga su vanemad? Kas sa ikka veel elad oma vanematega?," küsin püüdes samalajal mitte naerma hakata.
Kenneth hakkab naerma ja ütleb mulle, mispaneb mul suu korralikult kinni: "Mu vanemad jah? Ma olen piisavalt vana, et ise enda eest hoolitseda ja vanemad on reisil ja ei tule nii pea"
Lasen silmadega kiiresti üle toa. Minust paremale jääb avar elutuba ja sealt edasi saab rõdule. Vasakul pool on köök ja trepp, mis viib üles. Rohkem ma ei jõudnud vaadata, sest peagi koputas keegi uksele, mis viis mu pilgu kohe sinna.
"Mine alla, teised on seal," ütles ta mulle ja läks ust avama, mina samalajal kõndisin edasi.
Ah? Kust alla? Lihtsalt vajun läbi põranda või?
Kõnnin köögist mööda, laual on roppu moodi jooki ja sööki, eriti on jooki.
Köögist edasi jõudes märkan treppi mis viib alla. Kõnnin mööda seda alumisele korrusele ja juba kuulen muusikat, mis ei mängi väga kõvasti.
Jõuan lõpuks alla ja vaatan veidike ringi. Taylor koos Jayga istuvad diivanil ja räägivad midagi. Kai ja teised poisid mängivad eemal beer pongi nagu ikka ja rohkem ma nagu väga kedagi ei tea, ega näe.
YOU ARE READING
PASSION/PAUSIL
RomanceÜhes väikeses linnakeses kohtuvad, väga ebatavalisel kombel kaks täiesti erinevat ja kaunist inimest. Nende teedel on väga palju takistusi, et neist üle olla, peavad nad säilitama kaine mõistuse ja toimima vastutustundlikult, ainult nii saavad nad o...
