Teine maailm

5. osa

Me kõndisime isaga tagasi.
I:Kas võiksime alustada täna ratsutamisega?
M:Jaaa.
Ma olin nii õnnelik. Me läksime talli. Ta lasi saduldada mulle pruuni hobuse.
I:Hetkel lasen sul tema peal ratsutada, muidu on sul oma hobune juba olemas.
M:On või?
I:Ja. Kas sa ei mäleta?
M:Ei.
I:Kui sa väiksem olid, siis oli ka hobune väiksem, kuna ta oli varss. Sulle hakkas ta väga meeldima. Siis me emaga otsustasime, et kui sa suuremaks saad, on see hobune sinu oma.
M:Kus ta on?
I:Siin.
Ma läksin vaatama, kuhu isa näitas.
Ja oligi seal ilus valge hobune.
M:Ta on nii ilus ja nii uhke.
I:Täpselt printsessile loodud. Võib- olla kunagisele kuningannale.
M:Printsessile?
I:Seda sa ju praegu oledki.
M:Aa.
Siis läksime ratsutama. Ma muidugi jätsin meelde, kuidas isa hobust saduldas. Kunagi ette ei tea, kuna vaja läheb.
Me ratsutasime metsa. Isa ütles, et ta näitab mulle väga ilusaid kohti. Ja seda nad ka olid.
Kui tagasi hakkasime tulema, siis ma märkasin kedagi Narnia poolel liikumas. Ütlesin isale seda, aga tema ei näinud kedagi. Ratsutasime edasi.

Pildil mina hobusel.