28. osa

117 17 2
                                    

Jean:Sa siis oled mu tütar.
M:Tundub nii.
Jean:Räägi endast.
M:Mida täpsemalt?
Jean:Lapsepõlvest, praegusest.
M:Noh ma elasin koos emaga siin ühes korteris. Mul oli sõpru, aga nad pidid lahkuma. Hiljem jäingi üksi. Isa ehk siis kasuisa oli ära kuskil, aga nüüd ma tean kus.
Põhikoolis mind kiusati ja see polnud väga hea aeg. Mul eriti polnud sõpru. Olin tagasihoidlik ja arg.
Gümnaasiumis mind muidugi ei kiusatud. Siin suve algul nägin pealt, kuidas ema tapeti. Siis läksin isa juurde. No siis muutusin pooleldi vampiiriks. Ma olen inimene ja ka vampiir. Ma ei ründa inimesi. Siis tapeti isa ja minust sai kuninganna. Naaberriigiga sõlmise rahu. Ma olen naaberriigi kuningaga koos nüüd. Ja see on kõik vist. No muidugi esinen rahvale. Ja nüüd koolis.
Jean:Sellist elu ei tahaks vist keegi. Ma mõtlen kannatuste poolest, mis saa läbi elanud oled.
M:Ega vist.
Jean:Nüüd ei ole sul kedagi?
M:Ei.
Jean:Nüüd olen sul mina. Ma tahaksin selle aja tagasi teha. Ma kutsun oma teised lapsed ka siia, et saaksid ka nendega tutvuda.
M:See oleks tore.
Jean:Arvatavasti nad jõuavad homme.
M:Olgu. Siis teata mulle. Ma ei ela siin, vaid seal riigis, millest rääkisin. Seda pole kaardistatud. Seda nagu poleksgi olemas. Selle nimi on Holandia.
Jean:Ma annan sulle oma telefoninumbri.
M:Olgu. Ma ka.
Vahetasime numbrid ning siis lahkusingi. Läksin tagasi Holandiasse.

Loodan, et meeldis.

Teine maailmWhere stories live. Discover now