Teine maailm

21. osa

Esinesin edasi. Lõpuks kui lõpetasin, kõik plaksutasid. Siis hakkasin lahkuma. Läksin võtsin oma asjad ja üritasin kätte saada oma kunagised parimad sõbrad. Leidsin nad kooli välisukse juurest.
M:Oodake.
Nad vaatasid minu poole.
Tüdruk ütles:Tere. Kas me tunneme teid?
M:Te ei tunne mind ära? Ah jah. Loomulikult ei tunne. Ma olen ikka nii loll.
T:Millest te räägite? Kes te olete?
M:Teietad? Miks? Okey. Ma ei piina teid enam. Ütlen ise ära. Nagunii ei arva te ära. Ma olen Janne. Mäletate ju mind.
T:Janne. Sina või?
M:Mina ise jah.
Siis ta kallistas mind. Tüdruku nimi on Maria. Ja noormehe nimi Joseph.
Lõpetasime Mariaga kallistamise. Siis tuli Joseph mind kallistama.
M:Läheks kuskile ja räägiks. Seisame siin muidu.
Ma:Loomulikult.
Otsustasime minna hesburgerisse. Ma võtsin ühe koka ja kanaburgeri. Maria võttis kohvi ja friikartulid ja Joseph võttis lihtsalt kohvi. Üllatusin, seda kuuldes. Lapsena meeldis talle küll palju süüa. No muidugi mitte nii palju.
Jo:Nii nüüd räägid meile kõigest, kuidas sust laulja sai ja nii edasi.
M:Ma pole laulja. Mind kutsuto lihtsalt esinema. Ma pean muidugi teile rääkima ühest asjast, aga see siin pole vist väga õige koht. Ma ei taha, et keegi kuuleb.
Ma:Olgu. Hiljem räägid. Kas sul peika on?
M:Miks sa seda küsid?
Ma:Kuule. Ma tahaks ikka teada sellest.
M:See kuulub sellesse teemasse, mida siin rääkida ei saa. Rääkige endast. Kuna te siia tulite?
Ma:Mina tulin siia tagasi, koos vanematega muidugi.
Jo:Ma tahtsin lihtsalt siia tulla. Pole väga kaua aega siin käinud.
M:Ok.
Siis toodi meile meie tellimused. Kui siin lõpetasime, siis läksime jõe äärde jalutama ning istusime pingile. Nüüd pidin hakkama rääkima endast.

Loodan, et meeldis see osa.
Vote/comment
Oleksin väga tänulik, kui avaldaksite oma arvamust.