Minu kiusaja (Cameron Dallas)

2.

Lugege kindalt lõppu ka, ma kirjutasin sinna igasuguseid asju jne..😊 aga nyyd loo juurde..
EMILY VAADE

Oli teisipäeva hommik, kuidas ma
ootan seda kooli minekut. Ma ärkasin ja läksin pesema, mu haav valutas veel eilsest. Tegin kerge meigi ja panin jalga mustad teksad, tsärgi ja jalga vansid. Vōtain koolikoti ja suundusin alla, laua peal oli kiri milles seisnes nii yht ja teist:
Kallikene, pärast kooli tule tee end korda ja me lâhme välja sööma, kuna mul on sulle yks uudis. Kallis oled!
Ma panin koolikotti veepudeli ja ühe ōuna. Panin kõrvaklapid kōrva ja suundusin kooli poole. Muusikat kuulates kadusid
mul kōik mured. Hommik oli mul senini suhteliselt hästi läinud, kuni ma kogtasin kedagi, keda ma poleks tahtnud kohata. Vōite
isegi arvata kes........... Cameron Dallas isiklikult. Ma hakkasim kiirkõndi tegema aga ta vōttis mu kâsivarrest kinni ja mul oli valus ja siis ma vaikselt olin nagu kuraaatt. Cam vaatas inelikult ja küsis "Kuidas sa minuga rââgid?" kurat ta oli seda kuulnud, "vabandust, seda enam ei kordu". Cam oli enne kuidagi vihasem, aga ta nâoilme muutus ja siis mulle jōudis kohale, et ta nägi mu lõike haavu. Me mõlemad oline vait ja ma otsustadin liikuma hakata ja tagasivaadates ma nägin kui kurb cam oli, aga ma ei tea. Ausalt öeldes ei taha teada ka. Aga loodan et koolis ei tule mingit draamat kuna see veel puuduks.
- Peale kooli:
Kool läks suht tavaliselt, väikesed sinikad, nagukene haavu jne. Ma kiirjustasin koju kuna pidin emaga kokku saama, tal olevat mulle mingi tâhtis uudis. Kui jōudsin koju, siis prsij pea, panin musta kleidi selga, kontsad jalga ja meiki ka natukene. Oligi aeg minema hakata kuna pidin emaga restoranis kokku saama. Olin enne takso tellinud ja nyyd hyppsin taksosse. Taksosōit ei kestnud pikalt ja olingi restorani ees. See kōik tundus nii uhke, tulin mōtetest välja ja tasusin taksoarve. Astusin sisse ja mind juhatati kaua juurde. "Kullake,kuidas sul läks koolis? Sa nâed väga hea välja!" päris ema ja mina vastasin et hästi ja nagu tavaliselt jne. "Mul on sulle uudis!" teatas ema, loodame et see on ka hea, kuna hea uudis kuluks mulle alati âra. "Nuu emme, mis uudis sul on?" , "Ma lähen pooleks aastaks tööreisile ja ma ei taha et sa üksi koju jääksid, niiet sa lähed yhe mu väga lähedase sõbranna poole ning tal on ka sinuvanune poeg ehk sul tuleb päris lõbus sealne olemine". "Ema, ma pole rnam beebi, et ma ei saa üksi hakkama ning kas sa ei usalda mind ? miks sa ei lase mul ùksi olla, ma olen varemgi olnud ju" vastasin natukene pahaselt, " Muidugi ma usaldan, asi kn selles et ma ei taha et sa nii kaua üksi oled ning ma tean et sa tahad mu sõbranna poja nime teada". Mu emps teab mind ikka nii hästi, siis ma küsisin:" Kas tal on ka hea välimud?" ema hakaks naerma ja vastas seepeale " eino ausalt öeldes on väga hea ning fa nimi on Cameron Dallas!" . Ma jõin sellel ajal vett kui ema ta nime mainis ja ma ajasin omale vett kurku. Ei muidugu, see veel puudub, et ma peaksin oma kiusajaga pool aastat ühe katuse all elama. "Ema palun ei, âra tee nii et ma sinna peaksin minema, !". " Sa lähed ja jutul lõpp, reede õhtul viime su ashad sinna ja siis jääd sinna, âra mõtlegi vaielda minuga!". Me tellisime siis omale toidud ja mu tuju oli täielikult nullis. Sõime âra ja siis sõitsime koju. Vōtain meigi maha, pesin nâo ara ja lâksin teki alla. Ma mōtlesin veel kas ma elan seal olemise yle? Ma mõtlesin ma arvan kuskil tund aega kuni uinusin.

Tsauu, ma vabandan, mul pole aega olnud updatida, aga ma proovin päriselt tihemini teha. Ma mōtlen, et vb hakkaks kirjutama ka uut lugu, aga kommenteerige milliseid jutte te tahaksite nâiteks teise raamatuna. Kõik variandid oodatud😊 ma vabandan kirjavigade pâras kuna ma telos ja ma just lōpetasin kirjutamise. Aga jahh.. See olisuht igav osa, aga järgmised osad peaksid pōnevamaks minema!
UUE OSA TEEN SIIS KUI SELLEL JUTUL ON VÄHEMALT 3 VOT

ET 😊 ning ootan milliseid raamatuid te tahaksite et ma prooviks kirjutada