Minu kiusaja (Cameron Dallas)

1.

Emily pov

Oli esmaspäeva hommik ja mu äratuskell hakkas helisema. Ma panin selle kinni ja läksin vannituppa, käisin pesus âra, tegin meigi ära. Sirgendasin juukseid, lâksin riidekapi juurde ja valisin sealt omale jalga mustad katkised teksad, peale panin halli pluusi ja dressipluusi panin ka selga. Ma läksin trepiat alla ja ūtlesin emale " ma ei taha süüa kuna mul pole kõht tühi" mille peale ema vastas "okei,ikusat koolipäeva!" ja ma astusin uksest välja. Ma kuidagi ei tahtnud sinna vanglasse ma mõtlen kooli minna kuna seal on Cameron Dallas. Ta on kooli popim poiss koos oma sõpradega kes mind kiusavad ja teevad suht kõike mida tahavad näiteks löövad jne. Mina enda arust pole neile mitte kui midagi teinud, kui ma nende reegleid ei täida siis mind ootab ees suurem karistus. tavaliselt igapäevaselt kui ma koju lähen on mul sinikaid, haave aga emale ma ütlen et ma kukkusin vn. Ema pole vâga plaju kodus oma töö pärast, isa jättis mind ja ema maha kui ma olin väga väike ehk jahh. Mul pole kõige kergem elu. Ma sisenesin kooliaeda ja seal ootas mu sõbranna Bella mind. Ta on ainuke inimene kes minuga suhtleb, teised inimesed ei julge kinuga suhelda Cameroni pärast, nemad ka halvustavad jne. Bellaga rääkisime ning nüüd helises tunnikell ja Bella (Ma hakkan vb teda Bel siia kirjutama) läks inglise keelde ja mina matemaatikasse. Ma istusin matemaatikas klassi tagumises otsas, minu ees istus Cameron Nashiga. Õnneks pole ma neid veel täna näinud. Ma hakkasin oma kohale minema kui üks kooli suurem mõrd Jess pani mulle jala ette ja ma kukkusin, muidugi terve klass hakkas naerma. Ma korjasin oma asjad üles ja kiirelt istusin klassi tagumisse nurka. Tund oli juba poole peal kui Cameron koos Nashiga sisse tulid. Tunnis õnneks nad mind palju ei seganud. Kui tund lõppes kiirusyasin ma klassist minema. Ma suundusin uude tundi.
- jätan vahele 4 tundi
Nüüd tuli söögivahetund, ma läksin vōtsin ennast järjekorda, vōtsin ainult salatit. Ma hakkasin otsima omale kohta kuhu ma istuda saaks. Ma hakkasin laude vaatama mis on tyhjad ja järskuma tunnen et olin millegagi koos. Jess oli mulle kogemtta otsa kõndinud nii et mul oli uus hall pluus pastaga koos. Ma jooksin siis wc-sse end puhastama. Kui ma väljusin sealt siis mind ootasid seal ees Cameron koos oma kambaga. "No paksu mIs nyyd juhtus, said natukene kokku toiduga, paras" ytles Cam (Cameron), Matt ytles "sa pole midagi vâärt, sa oled täiesti mõtetu" kõik nõustusid ja siis Cam lisas veel et sure maha mōrd selline. Ma lihtsalt jooksin koolist minema, aga järsku vōttis keegi mu käest kinni ja ytles: mâletad, reegel number 1 on see et sa ei jookse meie eest ära, aga kuna sa tegid seda siis nüüd me peame sind karistama, et sa õpiksid oma vigadest". Mind peksri mingi 10 minutit, mul kõik kohad valutasid, ma hakkasin kodu poole minema. Mu elulpole ju mõtet, keegi ei taha mind kõik tahaksid et ma
oleksin surnud. Ma jõudsin koju ja jooksin oma vannituppa, panin ukse lukku. Võtsin kapist žileti, puudutasin sellega nahka, ja tõmbasin. Ma teen seda suhteliselt igapäev, ma tõmban neid siis kui ma saan Cameroni ja tema kamba kâest peksa. Pesin käe âra ja tegin korda, panin tudukad selga, õppisin asjad ära ja läksin magama.Ma mõtlesin kas sellel jamal tuleb kunagi ka lõpp? vaevalt....

see oli esimene osa. ma loodan et see meeldis, vabandan kirjavigade pärast. Esimene osa ei tulnud just kõige huvitavam, aga ma luban ja proovin et teised tuleksid huvitavamad.😊
ma olen väga tänulik nendele kes seda hakkavad lugema! Uue osa kirjutan ja postitan kui sellel osal on 2 votet.
Votege ja kommenteerige ka😁😊