Kurikuulus

2. Käik

Jääme seisma ja kuulatame. Vaikus, kuulatame veel. Vaikus. "Kuhu nad kadusid" sosistan. "Tss" ühmab Elli. Siis aga kuuleme taas hääli. Need on palju kaugemal kui enne. Kuidas see võimalik on meie tuba on koridori viimane.
Koridor ei lähe isegi edasi.
" Mis siin toimub "  sosistab Elli.
"Ma ei tea " sosistan vastu.
See pole normaalne.
"Kuidas nad saavad olla seina taga " küsin ellilt.
Ellie ei vasta kohe ja vajub mõttesse. "Äkki siin on salakäigud" mõtiskleb Elli.
Seinal on suur punane vaip nii et mul tuleb mõte.
Lähen vaiba juurde ja vaatan selle taha. Ja ongi nii seal on uks. Tegelikult väga imelik uks. See on väga vana ja ülevalt kumer umbes nagu keldriuks.
Elli tuleb minu juurde ja näeb ust. "Oh" ahhetab ta.
Vaatame üksteisele ja sellel hetkel otsistasime mõlemad et on ainult üks valik sisse minna.
Katsun ust see on lahti.
Astun sisse Ellie kohe minu järel. Jõuame kiviseitega koritori. Siis kuuleme naeru. "See tuleb vasakult" sosistab Elli. Hiilime häälte suunas. Naer muutub aina valjemaks. Käik keerab jääme keeru taha seisma ja kuulatame.
Keegi lausub irvitades "haha kas siit kusagilt magamistubatesse ka saab?"
"Äkki uurime" naerab keegi teine.
"Värdjad " sosistan.
"Mida me teeme" sosistab Elli.
"Ma ei tea" vastan.
Poisid hakkavad edasi liikuma sama teeme ka meie.
Käik on väga käänuline nii et saame neid hästi jälitada. Ma ei saa aru kuidas nad siia said. Isegi meie ei teadnd sellest ja on vähe asju mida saab minu eest varjata. "Hahahaha " naerab üks poiss.
"Mida ta irvitab" sosistan.
Siis küsib see irvitav poiss kellegilt " kuulge kas keegi teab kas siit kusagilt Darja tuppa ka saab, ma olen temast niimõndagi kuulnud" lausub ta irvitades. Mu suu vajub lahti. "Misasja" sosistnan peaaegu hääletult. Nüüd ma läksin närvi. Ma isegi ei mõtle enne kui nurgatagant välja jalutan." Nii mida te minust tahtsitegi" ütlen sarkastiliselt.