Kurikuulus

1. No ajab närvi

"Elli asi on tõsine. Sa lugesid seda"
"Jaa on " vastab ta. Ta vajub mõttesse.
Liigume meie toa poole. Möödume sööklast kus keegi karjub " värdjas mida sa tegid". Läheme edasi see on igapäevane.
Jõuame minu tuppa ja istume voodile.
Me pole terve tee sõnagi vahetanud nii et ütlen
" me ei saa nagunii midagi teha".
Asi on nimelt selles, et meie kool on ainult tüdrukutele aga on samasugune kool ka poistele. Me leidsime eile paberid kus on kirjas et nad tulevad siia kooli. Meie kooli. No ajab närvi.
"Ma tean aga närvi ajab " ütleb ta mu mõtteid
korrates.

>>>>

"Ärka, ärka meil on kiire"karjub Elli.
"Mis toimub" pärin uniselt. Järgmisel hetkel meenub eelmine päev. Täna on see päev. Appi. Hüppan voodist sellisel kiirusel välja et Elli lausa ehmatab.
"Meil on ju ainult tund aega" kurdan riideid kapist välja loopides.
Keegi peale meie isegi ei tea et nad tulevad. Me leidsime need paberid lihtsalt dire laua pealt. Poiste kool on väiksem ja seal on mingi vee avarii.
Lähen pesema Ellil on juba käidud. Astun dušši alla, rahunen koheselt vesi on nii soe ja mõnus.
Olin 25 minutit dušši all. Valmis saades olen palju rahulikum. Nojah see kestis niikaua kuni nägin riide hunnikut mis ma enne välja loopisin. Hakkan riideid otsima. Tahaks normaalne välja näha ikkagi. Ma ei saa üldse aru miks meile öeldi et täna ei pea koolivormi kandma kuigi on kolmapäev.
Elli on ka kuhugi kadunud.
Hmm mida selga panna. Ma ei oska valida.
Lõpuks otsustan katkiste mustade teksade ja beeži topi kasuks. Panen peale musta nahast tagi ja jalgi mu lemmik tanksaapad.
Lähen Ellit otsima. "Ma olen pool maja läbi otsinud kus sa käisid" pahandan. "Oh pärast räägin "vastab ta.

>>>>

"Juba on õhtu aga nad ei tulnud miks seal nii kirjas oli " kirun mina. Jõuame meie toa juurde tagasi kui kuuleme hääli, ja mitte tavalisi vaid poiste hääli.