Cold blooded( Eesti keeles)

5.osa

 Väljudes haaras mind endasse koheselt korralagedus. Palju uudishimulike inimesi. Tsiviilisikud ja reporterid. Need idioodid on alati kohal, et saada mahlast informatsiooni. Kes esimesena midagi kätte saab on tegija. Kui hästi ma ka ei teaks, et see on nende töö ja sellest sõltub palk ei salli ma neid silmaotsaski. Tänu minu tööle on sallimatus nende vastu suurem. On haige, kuidas keegi lõikab inimelude eest kasu.

 Marssisin läbi rahvamassi. Tuttav politseinik vaatas mulle vastu. Süütasin suitsu. Matjas nägi haiglane välja. Kahvatu ja täiesti paigast. Olen kindel, et teda kõigutas sündmuspaigal nähtu.

"Uurija" Tervitas ta kerge noogutusega. "Ma ei mõista, kuidas suudate te seda nii rahulikult võtta. Esimene märk sellest kõigest annab mulle luupainajad"

Vastasin samaga nagu alati.

"See on minu töö"

See ei ole täielik tõde. Seal on palju põhjuseid miks ma sellega toime suudan tulla. Kõige suurem neist on see et see on minu loomuses. Põhjus minu eksisteerimisele. 

"Kuidas olukord on?"

"Poiss küsis teie järele"

Nägin kaht tuttavat figuuri, seismas eemal, auto najal. Võtsin suuna sinnapoole. Ärritus haaras mind.

"Gillian sa ei tohi-" 

"Mida te siin teete Dierro?!" 

Sel sitapeal on jultumust mulle naeratada. 

"Ootame teid, uurija. Tore, et kenasti kohale jõudsite"

Astusin talle ähvardavalt lähemale, teda ei kõigutanud see. Ta seisis mulle vastu. Sirge seljaga ja muretu hoiakuga. Nägin silmanurgast Matjast endale lähemale liikumas.

"See on kuriteopaik,  kui te pole aru saanud. Olete te mõrvaga kuidagi seotud ja soovite vahistamist, kui ei siis võtke oma jüngrid ja hakake astuma"

Tema ilme muutus. Olen aru saanud, et talle ei meeldi viis kuidas teda kõnetan, võin öelda, et mulle pakub selle teadmine rahuldust. Mõnikord tekib mul tahtmine seda meest senikaua pressida, kuni ta näitab mulle oma viimast piiri. Mul ei ole see kunagi õnnestunud, kahjuks. Ta on alati nii vaoshoitud.

"Ei ole põhjust ärrituda , Gillian. Kui te lubaksite mul  vahelduseks sõna võtta ilma, et te mulle vahele segaksite, saaksite te oma vastused"

Sihtisin teda pilguga, samamoodi nagu sooviksin relva talle otsaette suruda.

"Ma ei mängi mänge Dierro" 

"Ta on alati nii vihane, karjub minu peale koguaeg kui tema silma alla satun. Ükskord lubas mind maha lasta" Turtsatus "Ma ei usu, et ta seda teeb"

Vaatasin otsa poisile, kes ei rõõmusta samuti mind oma kohaoluga. Selles lapsikus süütus näos olnud märkigi kaastundest. Ta ei näinud välja selline nagu istuks praegu kuriteopaigal, kus lamab elutult kaks inimest . Poiss sööb hamburgerit ja naeratab nagu saaks seda elus esimest korda. Kui ma paremini ei teaks, siis ütleksin, et need kaks on sugulased. 

"Poiss on meie tunnistaja" Ruttas Matjas ütlema enne,  kui jõudsin karjuma hakata.

See haaras mind ootamatult. Kui palju ta nägi? On raske uskuda, et see muretu näoga jõnglane sai olla selle tunnistajaks mida ma hetk tagasi üle vaatasin. 

"Kui palju?"

"Ta ol-"

"Mitte eriti palju." Lausus poiss muretult "Nägin kolme meest hoonest väljumas . Kuulsin karjumist, mõnd lasku. Nad sõitsid musta jaguariga, kui sind huvitab. Tean isegi numbrimärki"