Cold blooded( Eesti keeles)

9.osa

"Sinu maja on liiga suur." Porisesin vihaselt kui kööki astusin. 

Valasin endale tassi kohvi ja istusin lauda. Hommik ei ole samuti mitte ilus. Jätsin akna lahti, sellepärast, et ööd on liiga palavad. Enne äratust ajasid mind üles tüütud linnud akna taga.  

"Palkan giidi. Sellisel juhul ei pea ma edaspidi hommikuti oma aega raiskama." 

Dierro asetas tahvli lauale ja vaatas mulle otsa. Muie ilmus tema huulile. Tema silmad särasid, seda näeb harva. Nagu alati, ta on meeldivalt nägus. Täna ta kannab hallikat-sinist nööpidega polosärki ja tumesiniseid pükse. Teksaseid? Ma ei oska väga hinnata mis materjaliga tegu on.

Nii või teisiti sobib talle kõik valatult.

"Hommikust, uurija. Võib-olla teeksime lihtsalt nooled seintele, siis ei tekitaks teile järjekordselt peavalu see, et võõras teid hommikul oma kohaloluga häirib. Teine mõte,... Lülitan programmi sisse ja annan käskluse teid igal hommikul juhatada, kuidas see kõlab?"

Põrnitsesin teda.

" Kas sa ei peaks tegema seda millega iganes sa poole ööni ei tegelenud? Oled sa juba midagi teada saanud? "Ägisesin. "Palun ütle, et mul ei ole täna ühtegi mõrva mida uurida. Mitte sinu poolt."

Ta lükkas oma taldriku mulle nina alla, kui nägi, et üritasin tema võileiba näpata.

Tema huuled kaardusid naeratuseks.

"Ma ei ole kedagi tapnud kui sa seda küsida tahtsid."

Jälle, jättis ta ütlemata.

"Oleksin küsinud kui oleksin tahtnud. " 

Ei ma ei oleks. 

Võib-olla ei oleks.

Mitte otse, mitte praegu.

Vaatasin teda kahtlevalt.

"Märksõnad: kuus surnukeha, plahvatus, palgamõrvarid. Ring a bell?"

Tema kulmud tõusid. Lõbustan teda.

"Olen löödud. Juba teist korda vihjate sellele, et mingi võiks viga olla minu mäluga. Garanteerin, et ei ole veel nii vana, et unustada mida tund tagasi tegin  ja  Ei, samuti ei ole ma kusagilt obadust saanud."

Ta tõusis. Asetas tassi kraanikaussi. 

"Sööge, uurija. Murrate oma kondid, kui midagi rohkemat hamba alla ei saa. Peekon maitseb hästi, proovige seda."

Ma ei plaaninud seda teha.

Tema naeratus venis laiemaks.

"Ilusat päeva. Sõitke ettevaatlikult. Ärge surma saage."

Ta lahkus.

Haarasin peekoniviilu. 

Neetud. Ma ei saanud jälle  vastust.

Hetk hiljem astus ruumi poiss. 

"Hommik, poiss."

"Manson." Pomises ta  ja vaatas mind oma uniste silmadega. Ma ei saa aru millega ta koguaeg tegeleb. Näib nagu ta saaks vähe magada. Kui minu käest küsida, siis magab ta ööd ja päevad. 

"Eve."(iiv) Vastasin ja viipasin toolile. "Istu."

Ta vaatas mind kahtlevalt.

"Miks?" 

 Valasin talle klaasi apelsinimahla ja ulatasin talle puhta taldriku.

"Võid ka istuda maha kui soovid. Ma ei oleks sellest väga häiritud."