KLASSI LIIDRID//LÕPETATUD

"SA MEELDID MULLE!"

Kui aus olla siis ma oleks endale toidu kurku tõmmanud. Üritasin normaalsuse säilitada ning küsisin viisakalt:
"Mis su nimi on? Mina olen Jessica aka Jess."
"Tean et sa oled Jessica,aga mina olen Sebastian," ütles ta viisakalt.
"Sa oled meie koolis uus?"
"Jah,homsest alates kuulun 10B klassi"
Järjekordne hetk kus ma oleks pidanud endale toidu kurku tõmbama. Sel hetkel käis mu peast läbi tuhat erinevat mõtet. Ta tuleb minu klassi. Kes ta selline on? Miks ta just meie klassi tuleb?
"Meist saavad siis klassikaaslased,"mainisin talle,"aa ja need on Sandra ja Sander,käivad kah meie klassis."
"Meeldiv tutvuda teiega!"
Kell helises ning me kõik tõusime ja liikusime järgmisesse,ühtlaselt ka viimasesse tundi.

------

Kool oli juba paar tundi tagasi läbi saanud,kuid endiselt olin ma kooli ees. Ma lihtsalt ei suutnud koju minna. Seal oli ju Madli.
"Millest mõtled?" ehmusin kuid nägin et mu kõrval seisab Sebastian.
"Ah ei millestki,tühjast tähjast."
"Okei,"ta jätkas,"sina oled siis meie klassi liider koos oma kuti Karliga?"
"Jup,aga eks kutiga!" ma ei tea miks aga selle lause ütlemine mõjus mulle nii kergendavalt. Ma võin juba öelda et ma olen Karlist üle saanud. Ta tahtiski mu elu lihtsalt põrguks muuta,muud midagi.
"Te siis ei ole enam koos?" küsis ta.
"Ei,ta pettis mind mu enda õega,"jätkasin oma looga,"ja ma võin väita et ma olen temast üle saanud."
Sebastian naeratas mulle. Ma pidin seal koha peal ära sulama. Tal olid mega nummid põselohud. Istusime kooli juures oleval pingil vaikides. Järsku aga tundsin kuidas keegi mu käest kinni haarab. See oli Sebastian.
"Lähme koju?"
"Jah" nimelt ta elas minu maja kõrval. Kui täpne olla siis vasakul pool sest paremal elas Sandra.

--------

Pärast poolt tundi olime me lõpuks minu maja ees. Ma ei oleks tahtnud et see jalutus käik lõppeks. Hoidsin ta käest kinni ning vaatasin maha. Järsku nägin ma midagi ta käel. See oli see sama kell mis oli mul ja mis oli ka sellel sitapeal.
"Sul on samasugune kell nagu mul" ütlesin talle tasakesi.
"Tean jah,ma märkasin seda juba sööklas,"ta vaikis hetkeks kuid siis jätkas,"kas homme lähme koos kooli?"
"Okei" vastasin ma talle ning sellele järgnes õrn suudlus.
Ma lausa keksisin maja uksest sisse. Ma ei teinud välja sellest,et Madli mind hüüdis ja ei teinud ka välja sellest et Karl meil oli. Jooksin trepist üles ning läksin akna peale. Nimelt minu ja Sebastiani aknad olid vastakuti. Nägin et Sebastian astus oma tuppa sisse ning avas akna. Tehingi oma akna lahti.
"Sa meeldid mulle!" hüüdsin talle. Sulgesin akna ning viskasin ennast voodile pikali.