KLASSI LIIDRID//LÕPETATUD

"KÄI PÕRGU REETUR"

Koolist koju kõndides rääkisime sööklas juhtunust ning Sebastian rääkis kuidas talle esimene koolipäev meeldis. Poole peal aga takistas teda edasi rääkimast telefoni helin. Nimelt mulle tuli sõnum.

From: Karl
Sa alandasid mind! Sa veel kahetsed seda! JA KUIDAS VEEL!
   -Su vihavaenlane

See sõnum ei kõigutanud mind. Ta lubas kooliaasta alguses mu elu põrguks muuta ja seda ta ei teinud. Miks ma peaks teda kartma?
"Kes see oli?" küsis Sebastian mult.
"Karl,aga ära muretse,kõik on korras,"selleks ajaks olime juba koju jõudnud. Me kallistasime ning ta liikus edasi.
Astusin esikusse ja nägin et Karli punased conversid ja teksatagi on seal. See tähendas seda et ta on siin. Võtsin endalt tagi ning vansid jalast ning läkin kööki. Seal neid ei olnud. Istusin laua taha,tegin läpaka lahti ning võtsin kausist banaani. Olin sisse loginud ning järsku läks mu arvuti ekraan mustaks ja ette hüppas kloun. Mul on paaniline hirm nende vastu. Sain aru et Karl oli seda teinud. Läksin elu tuppa ning nad istusid seal ja vaatasid telekat.
"Mingid hälvarid olete vä?" ma karjusin seda nii et nad mõlemad võpatasid.
"Mis sul on sis?"
"Ära kutsu mind nii ja Karl sa keri põrgu!" ma jooksin sealt toast ära.
Madli jooksis mulle järgi.
"Jessica oota!"
"Ära tule!" ma ei tahtnud teda näha. Tema oli ainuke kes mu arvuti parooli teadis.

Ma olin olnud oma toas juba rohkem kui neli tundi. Ma ei suutnud sealt välja tulla. Mitu korda oli Madli mu ukse taga käinud ning üritanud minuga rääkida. Ma isegi oleks võinud temaga rääkida,aga teadmine et temagi oli selle taga hirmutas mind.
Natuke aega pärast Madli lahkumist ning tema ukse sulgumist tulin välja. Liikusin köögi poole et midagi söödavat otsida. Leidsin külmkapist salati ning sõin selle ära. Hakkasin tagasi oma tuppa minema kui nägin,et Madli tuleb vetsust välja. Ta jooksis minu poole. Ma pöörasin ennast trepil ümber jooksin alla ning suundusin vetsu poole. Jõudsin sinna ning lukustasin ukse.
"Jess tee kohe uks lahti!"
"Käi põrgu reetur!" ma olin väga närvis ning vihane.
"Las ma seletan!"
"Unusta ära! Ma ei vaja su tobedaid seletusi!" ma tuli nutu klomp kurku. Kuulsin kuidas Madli trepist üles läks ning kuidas ta uks pauguga kinni läks. Tulin vetsust välja ning läksin oma tuppa. Seal ootas mind järgmine šhokk. Mu peeglile oli punase huulepulgaga kirjutatud:

Sa kahetsed kõike mida öelnud oled!

Teadsin et seda on Madli teinud. Tema kandis ainukesena majas punast huulepulka. Võtsin tagataskust telefoni ning tegin sellest pildi. Siis haarasin meigieemaldus lapid ja hakkasin peeglit nühkima.
Pärast poolt tundi nühkimist haarasin peeglilaualt selle huulepulga ning tormasin Madli tuppa. Avasin ta ukse ning puhkesin nutma. Ta lebas voodil. Ta kõrval oli kaks purki tablette. Helistasin koheselt kiirabisse.

••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••

Hei!
Tahtsin öelda aitäh kõigile kes loevad ning sellele raamatule kaasa elavad. :)
Kindlasti vote'ige ka edaspidi :)
Jätke alla komentaaridesse teada kuidas teile raamat meeldib jne :)

   -Estin :)