KLASSI LIIDRID//LÕPETATUD

TUNDMATU NUMBER

Ärkasin ema hääle peale. Haarasin oma telefoni. Karl oli kohe pärast seda kui ma magama jäin kirjutanud.
"Kas tahaksid käima hakata?" see küsimus ei tulnud mulle ootamatult,kuid olin nõutu mida vastata. Jah,mulle meeldis Karl,aga kas asjad liiga kiiresti ei käi? Ma siiski olin ainult nädala uues koolis olnud.
Sel hetkel tundsin,et vajan oma õe nõu.
"Wake up!!!"
"Kurat mida sa karjud"
Ma ronisin õe voodisse ja läksin ta kõrvale pikali.
"Tead mul su nõu vaja," jätkasin oma looga,"vaata seal mu klassis käib üks poiss nimega Karl no pff seda sa tead juba,aga nagu ta meeldib mulle ja mina talle ja ta küsis käima! MIDA MA TEEN?"
"Vasta jaatavalt!"
"Tänks sis" kuigi mille eest mul tänada on. Ta lihtsalt kinnitas mu otsust.
Logisin arvutiga facebooki ning võtsin ette Karli chati.
"Muidugi"
Vastust ma kaua ootama ei pidanud.
"Tore,saaks täna kokku?"
"Jaa,tule meile," pakkusin selle välja sest ei viitsinu välja minna,"vaataks filmi jne."
"Davai,ma olen 20min pärast kohal."

Uksele kõlas koputus ning mina ja mu õde jooksime ukeni võidu. Siiski jõudis mu õde ennem. Ta avas ukse.
"Tere Karl,mina olen Madli,Jessica õde"
"Tere,kas Jessica ka kodus on"
"Muidugi olen loll!" tulin ukse peale.
Liikusime edasi minu tuppa. Panin käima oma lemmik filmi milleks oli muideks "Uptown Girls".
"Armas film" mainis Karl pärast poolt tundi.
"Minu arust ka," vastasin talle uniselt,"kas sa süüa soovid?"
"No oleneb mis sa pakud."
"Pitsa sobiks?"
"Jup" tuli lühike vastus.

Karl oli meil olnud juba 3h ning selle ajaga olime me rääkinud ning päris lähedaseks saanud.
"Ma peaks minema hakkama."
"Nojah kui sa arvad nii," jätkasin kurvemal toonil," kuigi ma ei taha et sa läheks."
"Tuled saadad ukseni?"
"Mhm"
Olime jõudnud esikusse,kus Karl panin jalga oma punased conversid ning teksatagi. Nägin ta käel samasugust kella nagu ta mulle kinkis.
"Sul on samasugune kell?"
"Jah..."
Ta tuli mulle lähemale ja lähemale. Lõpuks oli ta mulle nii lähedal et meie kehad kohtusid. Sellele järgnes meie esimene suudlus,kuid selle katkestas telefoni helin.
"Vabandust,"ilmselgelt oli see minu telefon.
"Kes see on,sa ei vaatagi?"
"Ma arvan et Sander"
"Ta ka ei jäta sind" ta muutus imelikuks.
"Musi,ära muretse!" võtsin ta ümbert kinni ning kallistasin tugevalt.
Ta kallistas mind tugevalt vastu ning kinkis veel ühe imelise suudluse.

Olin magama jäänud kuid taas äratas mind miski. See oli telefon. Mulle meenus et ennist oli tulnud mulle sõnum ja nüüd jälle.

From: Tundmatu
Jessica!!! Tule parki jämeda puu juurde!!!

From: Tundmatu
Kus sa oled???

From: Tundmatu
Jessica miks sind siin ikka ei ole?!?! Tulen sinu juurde!!!

Ma olin segaduses...