KLASSI LIIDRID//LÕPETATUD

"SA KOLID TEISE MAAILMA OTSA?"

Kell oli juba umbes pool kolm ning ma hakkasin kodu poole liikuma. Teadisin et kella viie paiku peaks kogu meie "squad" minu poole tulema. Tahtsin neile rääkida ühest mega olulisest asjast. Ma ausalt öeldes muule hetkel ei mõelnudki kui sellele. Ainuke liitus on see et nad jäävad rahulikuks ning mind maha ei löö.

Kõlas ukse kell ning sellele järgnes ka ukse sulgumine. Ma ei saa aru miks nad lasevad ukse kella või koputavad kui nad nagu nii ise sisse astuvad.
Esimesena olid kohal Sandra ja Sander.
"Hei" karjusin neile trepilt. Sellepeale Sandra ehmatas.
"No tere tere,pole ammu näinud!" lausus Sander irooniliselt.
"Minge ülesse,ma toon meile midagi süüa ja siis tulen ka teile järgi."
Niipea kõlas jälle ukse kell ja sisse astus Sebastian ja Madli. Nimelt Madli käis tal järgi,sest Sebastian ei teadnud meie uut elukohta.
"Tsauuuu"
"Tervist," ütles Sebastian kõige madalama häälega mis ta teha sai. See kõlas naljakalt.
"Võta palun külmikust jäätised ja siis lähme ülesse" kamandasin veits.
"Oki"

Olime juba üpris pikalt filmi vaadanud ja söönud kui Sander küsis mis ma rääkida tahtsin. Ütlesin talle vaid seda et küll ma räägin ja et ärgu olgu nii kärsitu. Ega ma kaua rahus olla ei saanud kui juba Sandra küsis et kas ma nüüd saaks rääkida.
"Okei okei ma räägin!"
"Jesssssssss" oli Sander õnnelik.
"Ainult et te peate mulle lubama et te jääte rahulikuks ning et te mind maha ei löö,kas oleme kokkuleppinud?"
"Jah" kõlas ühest suust.
"Asja lood on nüüd nii et ma...." mul ei tulnud sõnad suust välja. Ma tundsin kuidas nutt kurku tuleb. Ma ju ei taha neile haiget teha.
"Et sa..?" kordas Sebastian
"Nimelt on asi nii et ema sai hea tööpakkumise Austraalias ning me kolime sinna," seda ütles juba Madli. Ta oli ei kuskilt minu tuppa just sellel hetkel ilmunud kui ma hakkasin neile ütlema mis toimub,aga no ta lihtsalt teab mind liiga hästi ning sai aru et ma olen veits omadega hädas. Nad kõik vaatasid mind ja Madli suu ammuli. Esimene pisar voolas alla mööda mu põske.
"Mida????????" ütles Sebastian pärast pikka pausi.
"Sa kolid teise maailma otsa?" sai ka Sander sõnad suust.
"Isegi mina ei kolinud sinust nii kaugele!" sain etteheitva lause Sandralt.
"Ma ei tahaks kolida,aga siia ma ka jääda ei saa,"laususin kurvalt,"ma olen alles alaealine."
Sebastian istus mulle lähemale ning võttis mult ümber kinni.

Pärast seda üllatavat uudist me arutasime veel pikalt kuidas,millal ja miks me lähme. Isegi ema tuli meie juurde ning seletas kõigile olukorda. Ainuke asi mida ma loodan on see et nad minu elust ei kao.

---------

See on siis selle raamatu eelviimane osa! :)
Ma loodan et teile meeldis ning kindlasti siis vajutage vote :)

Estin :)