KLASSI LIIDRID//LÕPETATUD

OOTAMATUD UUDISED

"Mida??" ma ei suutnud uskuda seda mida ma kuulsin.
"Ma tean,et see tuleb üllatusena,aga see on tõsi!"
"Karl,sa teed nalja praegu,ütle et see on nali!"
"Ma.." pidi Karl ennast katkestama,sest mulle tuli sõnum.
Sõnum oli Sandrilt.

From: Sannu
Jessica,me peame kohe kokku saama!! Asi on tõsine!!
-Sander

Miks kõigil mind nüüd vaja on?
"Karl,ma pean minema" ütlesin ma närviliselt,"Sander saatis sõnumi,et ta peab kohe minuga kokku saama ja ma olen veits mures!" ma hakkasin üha kiiremini rääkima.
"Rahune maha Jessica!"
"Ma tõesti pean minema,ma kirjutan sulle õhtul!" seda ma juba hüüdsin,sest olin temast üpris kaugel.

Jõudsin kümme minutit hiljem Sandri ukse taha. Koputasin. Sandri ema avas ukse ning oli mureliku näoga.
"Tere mina olen Jessica," tutvustasin ennast viisakalt,"Sander kutsus mind siia."
"Tere Jessica," ta oli vaikse häälega,"mina kutsusin mitte Sander."
Mul tulid külmavärinad peale. Kas temaga on midagi juhtunud? Miks Sandri ema saatis mulle sõnumi Sandri nime alt? Kus Sander ise on? Viimase küsimuse ma ka esitasin:
"Kus Sander on?"
"Sander on haiglas!" tundsin kuidas kuumalaine minust võitu sai ja mul läks silme ees mustaks. Ma minestasin. Järgmisel hetkel olin aga nende diivanil ja Sandri ema mu kõrval istumas.
"Mis juhtus?" ma olin segaduses.
"Sa minestasid,kui ma ütlesin et Sander on haiglas."
"Mis ta seal teeb?" ma olin paanikas. Ta oli siiski mu ainuke sõber kooli. Või noh enam mitte ainuke,kuid siiski ta on mu parim sõber.
"Ta tuli koju,läks oma tuppa ning kui ma läksin teda sööma kutsuma siis ta lihtsalt lamas seal," oli vaikuse hetk,"ta kõrval oli purk mingeid ravimeid,"

Pärast kuuldud tormasin haiglasse kus ta asus. Mul polnud vaja isegi küsida kus haiglas ta on,sest meil ongi ainult üks haigla. Palati numbri sain Sandri emalt.
Palatisse astudes nägin,et Sander oli ärkvel.
"Tere Sannu!"
"Tsau Jess!"
"Kuidas sa ennast tunned? Sa ehmatasid mind ikka korralikult."
"Palun vabandust ja kuule päris okeilt juba," ta kõlas väsinult,"kuidas sa üldse tead et ma siin?"
"Su ema saatis sõnumi sinu telefonilt ja ma tormasin sinu juurde ning juba siis jah su ema rääkis!"

Pärast 3 tundi haiglas veetmist jõudsin koju. Esimene kes minu juurde tuli oli Madli.
"Nooh??"
"Mis noh?"
"Kuidas läks?" päris ta ikka edasi
"No nii ja naa," mainisin,"Karliga oli pargis tore,aga vaata see sõber Sander onju tema on haiglas."
"Ossa kurat!"
"Ta üritas teha enesetappu!"
Madli lahkus mu juurest. Ta tunnetab kui mul ei ole tuju rääkida.

Olin jõudnud kodus olla umbes pool tundi kui tuli meelde,et pidin Karlile kirjutama.
Avasin oma läpaka ning logisin sisse facebooki. Karl oli mulle juba kirjutanud.
"Hei Jess,ma ei tahtnud sind ehmatada."
"Tere Karl," viisakas nagu alati,"see oli väga armas mis sa ütlesid ning kui aus olla siis sa meeldid mulle ka."
Saatsin kirja ära ning vastust ootama ma ei jäänud. Kell oli siiski juba pool kaksteist...