Poisid jäid ka seekord minu juurde. Ei no seda et vanemaid kodus pole tuleb ikka targalt ära kasutada. Ups see pole mu kodu. Ai fuck peaks oma sõbrannadega skypima. Kuna ma ei taha seda uudist väga hilja peale jätta siiis ma parema meelega teeks selle kohe ära. Võtsin kätte oma läpaka milles ei olnudki nii vähe teateid kui ma arvasin. Skypes oli ka kõigest paarkümend vastama kõnet. Ei no aitäh ma teadsin et mu sõbrannad mind igatsema hakkavad aga mitte nii palju et mu arvuti kotti jookseb teadete pärast. Eksole ma olen ego. Helistasin siis meie gruppi. Ajavahe tõttu helistasin ma neile kella kaheteistkümnest. See tähendab et neil peaks kell hetkel viis päeval olema. Ei no muidugi võttis esimesena Clara vastu. Arvutinohik nagu ta on.
M: Hei mul teile megalt uudiseid.
Selle lause peale olid kõik mu sõbrad arvuti ekraanil. Nad nagu oleks kuulnud mida ma ütlesin..
Kõik: Nuuu räägi välja
M: kõigepealt ma ütlen teile et ma kohtusin 5sosiga. Siis ma ütlen teile et nad on hetkel minu juures ja siis ma ütlen teile et ma olen armunud Luke Hemmingsisse ja tema minusse.
Kõik realselt nutsid ja karjusid selle peale. Põhimõtteliselt ma lihtsalt imestasin kuidas nad uskusid seda.
Keegi: Sa nagu räägid päriselt w?????
M: Ei tead valetan teile haigelt.
Keegi: See lihtsalt ei ole võimalik kuidas saatus su ellu sellise super mega laheda hüppe tegi nagu agh ma ei saa see on lihtsalt nagu elaks unenäos.
M: No igatahes Baiii ma magama.
Kõik: Midaaaa sul on meile veel niipalju rääkida.
M: Tuletan meelde et mul on kellaaeg teine.
Ja juba ma olin selle arvuti ekraani kinni löönud. No sorry inimesed aga mu silmalaudele oleks nagu sada tonni peale kukkunud. Ja selle mõttega uinusin ma end mingisse pulma. Kui olin seda kauem vaadanud sain aru et seal olen mina ja Luke. Meil oli tütar kes tõi meile sõrmused, meie vahel oli keemia mis ei jätnud külmaks mitte ühtegi südant. Naeratasime vaid üksteisele ja käes oligi aeg mil mu nimeks saab Isabella Hemmings. Vaadates ringi nägin kuidas teiste poistega olid samuti mu sõbrannad. Ja nagu ikka tüüpiline mina märkan kõige paremini kooki mis on valge šokolaadiga üle kaetud. Tunnen end kui unenäos. Wait a minute. Ma ju näengi hetkel unenägu. Silmi lahti tehes näen vaid akent millest paistab päikese tõusu. Rohkem ülestõusnuna pilksan korraks ka kellale mis näitab kõigest viite. Mida ma teen nii kaua? Kuidas see unenägu nii kaua kestis? Kas poisid magavad? Millal mu vanemad jõuavad? Need küsimused ringlesid mu peas. Okei ma pean üles tõusma sest mu kõht on sitaks tühi. Alla minnes proovin olla võimalikult vaikselt et mitte ükski hing mind ei kuuleks. Kööki jõudes näen ma vaid ilget laga mis ootab koristamist. Ei ei ja veel kord ei kordan ma endale. Ma ei ärganud sealt sooja teki ja pehme madratsi vahelt selle pärast ülesse et koristama tulla. Kuigi jah külmkappi lahti tehes näen ma vaid peekonit ja muna. Ma olen geenius ma teen endale hommikusöögiks omletti, peekonit ja pannkooki. Ma ausõna ei söö niipalju lihtsalt ma olen arvestav inimene ja jätan neile neljale seale ka süüa.
Panni soojale pliidile asetades kuulen samme minu poole. Huvitav kes on see hommikuinimene kes kella poole kuuest majas ringi jookseb.
Valan pannile tilgakese õli, mis läheb laiali nagu pilved tuulises taevas. Nojah ega selle omlettiga paremad lood pole. Oma mõtetes ei kuule ega tunnegi ma kuidas keegi mu taga õrnalt hingab. Põõrates ümber näen....
//////////////
Palun vabandust et pole nii kaua uut osa teinud. Ja kui te näete kirjavigu siis võite mulle öelda kuna ma tegin selle osa suht kiirupeale et te saaks seda lugeda. Kuna mul on fucking 1015 lugejat koos!!!! Ma loodan et te tahate frozeni šampust sest ma kavatsen omaette private peo teha.#party
-Armastan.
