Palun ärge lugege seda osa see on liiga igav!!!
////////////////
Ash: „Nonii Bella sina lähed siin maha." „Mis mõttes te jätate mu üksi metsa külmetama või?" Ash: „Ei jätta. Mine siit randa ja seal ootab sind sinu üllatus." „Esiteks kust mina pean teadma kus see rand on ja teiseks hea üllatus tõesti jätate mind külmuma." Ash: „Lihtsalt mine siit otse seni kaua kuni sa liiva peal kõnnid." „No jah siis." Autost väljudes lükkasin ukse pauguga kinni. Ma arvan et minul ja poistel on üllatusest natuke teistsugune arusaam. Kuulsin juba merekohinat ja külma tuult vastu ennast. Randa jõudes vaatasin ringi ja nägin kaugemal mingit diivanit. Otsustasin sinna minna. Kui see diivan on mulle siis kuradima hea üllatus ikka. Toovad diivani randa milline üllatus. Lähemale jõudes nägin seal diivani peal istumas kedagi. Läksin talle lähemale. Ta oli seljaga minu poole seega ei saanud ma aru kes ta on. „Tere." ta põõras end ümber. „Mida põrgut sina siin teed???" Luke: „Isabella ma tahtsin vabandada." „Kuule sorry aga su lend on läinud." Luke: „Me peame sellest rääkima Isabella." „Tead mine räägi sellest oma Arzayleale." Luke: „Ma olen temaga lahus." „Kas ma küsisin seda?" Luke: „Ei aga ma arvasin et selles on asi." „Kuule sa ikka üldse ei tea miks ma sinuga ei suhelnud." agh ta ajab mind nii ketasse. Luke vaatas mulle oma süütute silmadega otsa. No ma ei saa ma pean talle andeks andma tal on liiga nunnud silmad. „Okei olgu see su viimane võimalus." Luke hüppas ja karjus rõõmust. Luke: „Kas ma võin sind suudelda Bella?" Ma olin kategooriliselt selle vastu aga nii kui ta huuled juba minu omadel olid. Siis ei saanud ma vastu panna. Teadsin et tema on see õige. See ei olnud pikk suudlus õnneks. Kui see oleks 2 sekundit pikem olnud poleks ime et ma minestanud oleks. Luke naeratas mulle. Luke: „Bella tead et sa oled kõige ilusam ja erilisem tüdruk keda ma kunagi kohanud olen. Kallis Bella ma armastan sind kuuni ja tagasi. Ma armastan sind rohkem kui kedagi teist siin maailmas üldse kunagi armastanud olen. Ma võiksin olla sinuga koos terve igaviku ja ma ei tüdineds sinust. Bella kas sa tuleksid minuga kohtingule?" see oli nii kuradima nunnu et ma lihtsalt nutsin. „See oli kõige ilusam asi mida keegi mulle kunagi öelnud on." Luke: „Nii et sa siis tuleksid minuga kohtingule?" „Mhm Luke asjalood on nii et.....ma tuleks küll." Luke: „Väga tore nii et homme kella 2 ole valmis. Ma tulen sulle järele ja pane ta alused riided. Aa ja ära meiki peale pane sa oled niigi ilus." „Armas Luke ma ei kanna meiki eriti nagunii." peale seda vaatas Luke mind salakavalalt. Okei midagi on tulemas. Luke võttis mu sülle ja viis meid kuskile mäe otsa. Siit oli imeline vaade loojuvale päiksele.
///////////////
Ma lihtsalt ei tea mis mul viga on et ma nii igavaid osi teen. Võin teile niipalju öelda et varsti on selle igavusega lõpp.
